PEREARSTI ETTEPANEK ⟩ "Adrenaliini automaatsüstal võiks olla väikesadamate, maaliinibusside ja turismitalude esmaabipakis!"

Perearst Madis Veskimägi Foto: Eero Vabamägi/Postimees

"Mõtlen sellest, mis eile, laupäeval 10.08.2024 juhtus, mis oleks võinud juhtuda ja mida saaks teha, et sellised olukorrad lõppeks võimalikult hästi," kirjutab sotsiaalmeedias Tõstamaal tegutsev perearst Madis Veskimägi sellest, kuidas saartelt eluohtliku allergilise reaktsiooniga patsiente kiiremini aidata saaks.

"Telefonikõne healt tuttavalt, Ülle Tammelt, Manija saare healt haldjalt, nii ma teda mõttes kutsun.

Keskealine inimene sai vapsikult (hiidherilane) nõelata, minutitega tekkis nõrkus, nägemishäire, kublaline lööve, sügelus üle keha. Esmaabiks antud allergiarohi ei mõjunud, küsimus - mida teha? Kõik märgid viitasid anafülaktilisele ehk elu ohustavale allergilisele reaktsioonile. Selle esmaabi on adrenaliinisüst. Tavaliselt on inimesel, kellel on selline reaktsioon olnud, isiklik ravim, EPIPEN, adreanliini automaatsüstal kaasas. Sellele inimesel aga oli reaktsioon esmakordne elus. Kas saad tulla, küsis Ülle. Vastasin jaatavalt, rehkendades aega, jõuaksin kiirabist 10 minutit varem. Imenobedalt toimetati kannatanu Manilaiu sadamasse, erireis liinilaevaga "Mann" Munalaiu sadamasse. Munalaiu kaugus Tõstamaalt 17 km, Pärnust 35 km. Sõitsin kabinetist läbi, haarasin oma arstikoti ja jõudsin sündmuskohale õigel ajal. Patsiendi seisund üliraske - vererõhk polnud mõõdetav, pulss nõrk, verehapnik 88, kehal äge nõgeslööve. Mõtelda polnud midagi - 0,5 ampulli adrenaliini+0,5 ml füsioloogilist lahust õlavarre-deltalihasesse. Allergiaravim, Tavegyl 1 ampull 2 ml samuti lihasesse. Patsiendi veenid madala vererõhu tõttu polnud nähtavad. Paar minutit jälgimist - vererõhk endiselt polnud mõõdetav. Kordusadrenaliini süst, samas koguses, mis esimene. Paar minutit ootamist ja patsient hakkas toibuma. Vererõhk oli küll äärmiselt madal, ülemine 70, alumine polnud mõõdetav. Patsiendil hakkas nägemine taastuma. Pidasin õigeks patsiendi suunamist kiirabiga haiglasse jälgimiseks, nii on kirjas ravijuhendites. Toimetasime patsiendi sadamahoonesse, reisijate ooteruumi. Sättisin patsiendi lamavasse asendisse, jalad kõrgemale tõstetuna. Abivalmis sadamatöötaja leidis pehme madratsi selja alla. Patsiendi seisund paranes veelgi, kiirabi saabudes oli vererõhk 110/70, verehapnik, SpO2 98. Patsient suutis ise tõusta ja tundis ennast hästi. Kiirabiõel õnnestus küünarvarre veeni asetada kanüül, patsient sai 500 ml "tilka" ehk 0,9% soolalahust. Jälgisime patsienti veel u 30 minutit, tema enesetunne endiselt hea. Kiirabibrigaadi juht arvas, et siis ju võib minna tagasi saarele.

Õhtul kõne patsiendile, enesetunne täiesti hea, nagu polekski midagi olnud. Kirjutasin patsiendile adreanliini automaatsüstla, EPIPEN-i, kirjeldasin selle kasutamist. Tundsin ennast õnnelikuna!

Aga nüüd mõned mõtted seoses selle looga:

1. Oleme näinud siin ja seal, Selverites, veekeskustes, bussijaamades seinal karpi nimega AED ehk automaatne elektriline defibrillaator, maakeeli elustamisaparaat. Kindlasti on selle seadmega palju elusid päästetud.

2. Eluohtliku allergilise reaktsiooni esmaabi on adrenaliinisüst. Automaatsüstlaga on see lihtne mittemeedikule.

3. Ja nüüd mõte, kuhu soovin välja jõuda: olen veendunud, et adrenaliini automaatsüstal võiks olla väikesadamate, maaliinibusside, turismitalude jm esmaabi pakis. Tähtis on minutite jooksul manustada elupäästev ravim eluohtliku allergilise reaktsiooni, anfülaktilise šoki esimeste tunnuste tekkimisel. Alati saab nõu pidada häirekeskuse töötajaga, valves on ka häirekeskuse arst.

4. EPIPEN-i täishind on u 59 eur. Üldse mitte kallis, kui võrrelda sellega võidetud elu hinda. Kuid piisavalt kallis, et seda kõik usinalt hakkaksid ostma. Usun, et keegi osav projektikirjutaja võiks sellise projekti kirjutada, et kõik eelmärgitud asutused saaksid seda soodsamalt. Ja kõik inimesed, kellel on olnud raske allergiline reaktsioon mesilasemürgi, toiduainete vm suhtes, siis nemad peavad EPIPEN-i alati kaasas kandma. Selle saab kirjutada perearst, soodustusega on hind 2,5 eur.

5. Üllega Riida turismitalust oleme neid asju arutanud, mida võiks sisaldada väikesaare saarevanema või sädeinimese esmaabi kohver, et kohe saaks anda pädevuse piires esmaabi eluohtlikes olukordades. Alati ei ole võimalik patsienti transportida mandrile, ka kiirabi saabumine võtab aega, oleneb asjaoludest, 30 minutit kuni tunde. Ja väikesaari meil jätkub!

6. Ehk on sellest postitusest abi, et saaksime ühiselt muuta elu armsal Eestimaal veelgi paremaks ja turvalisemaks!"