SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Ikka parajad spekulandid oleme. Või?

NEEME KORV Foto: Erakogu

Riik sai börsilt raha. Õieti kaasas 200 miljonit eurot, emiteerides 3,3-protsendise aastaintressiga kaheaastaseid võlakirju. Märgiti koguni 821 miljoni eest ehk neli korda üle. Raha on riigil hädasti vaja, sest eelarve seis on nagu on, kärpekrokodillid laksutavad lõugu, majanduslangus teadagi tulupoolt ei paisuta.

Võlakirjadega läks niisiis kõik justkui hästi. Aga kui vaatame seda nappi 7304 jaeinvestorit, kes riigi pakkumise vastu võtsid, ühtekokku 29 miljoni euro ulatuses, siis nagu… nadilt vähe. 2021. aasta sügisel osales näiteks Enefit Greeni aktsiate esmasel avalikul pakkumisel 60 355 jaeinvestorit.

Kõnealune 3,3 protsenti pole muidugi niisugune intress, mis aktiivset investorit ülearu ahvatleks. Ent finantskirjaoskus ütleb, et raskel ajal portfelli tasakaalustajaks passivad võlakirjad hästi, eriti kui riik omalt poolt raudse tagatise annab. Ahvatlusi on ümberringi mitmesuguseid, hoiu-laenuühistud meelitavad näiteks tunduvalt kõrgema intressiga, samas on meil olnud mitmeid lugusid, kus needsinatsed ahvatlejad on jätnud hoiustajad lõpuks tühjade pihkudega.