:format(webp)/nginx/o/2024/09/30/16387821t1h87cd.jpg)
"Taas on alanud kahlamispükste hooaeg. Harrastuskalastamine on järjest enam levinud hobi, ka selle kohta tehtud riiklik uuring näitas, et tegemist on ühe populaarseima vaba aja veetmise võimalusega. Kalastamiseks on mitmeid viise, kuid paljud kannavad kalastades just kummist kahlamispükse," kirjutab Saaremaa päästepiirkonna peaspetsialist Johanna Nõukas.
Nendega lähemalt kokku puutunud teavad ka seda, et kahlamispükstega kalastamine võib lõppeda traagiliselt. Kahjuks on ka Saaremaal aastast aastasse uppunud mitmeid kahlamispükstega kalastajaid ja on ka palju neid, kes napilt ohtlikust olukorrast eluga pääsenud.
Selleks, et lähemalt uurida, miks need püksid siiski ohtlikud on ja kuidas uppunute arvu vähendada ning inimeste teadlikkust tõsta, kirjutasin Sisekaitseakadeemia päästekolledžis oma lõputöö teemal „Kahlamispükstega madalas vees kalastamisel kaasnevad ohud ja võimalikud ennetusmeetmed“.
Läbiviidud uuringust selgus, et ohtlik olukord kahlamispükstega kalastamisel saab alguse vee sisenemisel pükstesse, misjärel kahlamispükstes olev õhk jalad veepinnale tõstab ja ülakeha vee alla vajumise tagajärjel võibki tekkida uppumine. Ohtu sattumine võib saada alguse nt libeda põhja või kivi tõttu libastumisest või liiga sügavale vette minemisest.
Tuginedes kahlamispükstega ohtliku olukorra läbielanud kalastajatega tehtud intervjuudel ja Leisi kooli ujulas teostatud praktilistele katsetele selgus, et kõige efektiivsem ja perspektiivikam vahend uppumise ärahoidmiseks on ujuvvest (sportvest).
Tegemist on mugava ja kasutajasõbraliku, aga samas väga tõhusa ujuvvahendiga. Ujuvvest aitab vette kukkumise tagajärjel ülakeha ujuvust suurendada ning ei lase sellel vee alla vajuda ning aitab ohtlikust olukorrast lihtsasti välja tulla.
Olulise tulemusena tuli välja vajadus ohtude ja ennetusmeetmete teadvustamisest, et info parimatest ohtude ärahoidmise viisidest jõuaks võimalikult paljudeni. Selleks panin vaatluse käigus tehtud klippidest kokku ennetusalase video, et seda jagada kanalites, kus see jõuaks kahlamispükstega kalastajateni.
Lisaks valmis ka plakat, mis on jõudnud juba mõnda kalastustarvete poodi ning võiks leida rakendust ka nt Päästeameti veeohutusstendidel kalastuskohtades.
/nginx/o/2024/09/30/16387836t1h7e23.jpg)
Toon siinkohal välja veel mõned olulised nüansid, mida iga kahlamispükstega kalastaja või ka kalastaja lähedane peaks teadma:
• Jalgade tagasi põhja saamine on kõige lihtsam selili asendis, nii saab jalad enda alla kägarasse tõmmates õhu pükstest välja suruda.
• Kahlamispükste peal kantavast vööst on kasu ainult siis, kui eelnevalt õhu pükstest välja surud- pinguta vöö lõpuni alles jalgupidi vette sisenedes.
• Kanda tuleks õige suurusega kahlamispükse, kuna mida suuremad püksid ja saapaosa, seda rohkem mahub nendesse liigset õhku.
Pidades neist nõuannetest kinni muudame üheskoos kalastamise ohutumaks!