LUGEJA KÜSIB, NOTAR VASTAB ⟩ Kuidas vormistada notariaalne tehing hooldekodus oleva eakaga?

Notar Anu Raid Foto: Erakogu

Minu ema on surnud ja tema õde ehk minu tädi, kes on 83a vana ja lesk elab hooldekodus. Meie elame majas, mis kuulub osaliselt ka tädile. Me ei maksa üüri, aga aitame tädi pojal ja tütrel maksta hooldekodu arveid, mis muidu käiks neil üle jõu. Et tädi tervis jääb aina kehvemaks, siis on meil olnud paaril korral juttu sellest, et ta kingiks ka oma osa majast meile või teeks meie nimele testamendi, et kui teda enam ei ole, siis kuuluks maja tervenisti meile. Kuna tädi iseseisvalt enam ei liigu, kutsusime notari hooldekodusse, aga just sellel juba mitu nädalat ette lepitud päeval kui notar tädi juurde läks, oli tal halvem olla ja notar ütles, et sellises tervislikus seisundis inimesega ei ole tal võimalik notariaalseid toiminguid teha. Tädi hiljem isegi ei mäletanud, et keegi tema juures käis ja tal oli väga piinlik, kuigi ega see polnud tema süü. Et selliseid päevi tuleb tädil ikkagi üksjagu ette, kus ta maad ega ilma ei jaga, kuigi ülejäänud aja on tal mõistus täiesti klaar, siis ma ei teagi mida nüüd teha, sest ega me ei saa ju notarit ka jooksutada?

Vastab Pärnu notar Anu Raid:

Notari kutsumine hooldekodusse on täiesti võimalik ja teatud olukordades ka kindlasti vajalik, eelkõige kui inimesel ei ole võimalust või oskusi teha tehingut kaugtõestamise teel. Kaugtõestamine annab võimaluse teha notariaalseid tehinguid selliselt, et inimene kes tehingut teeb ei pea füüsiliselt notari kontorisse kohale minema. Kaugtõestamine toimib videokõne teel, mille ajal notar ning klient suhtlevad otseülekandes.

Vanemad inimesed eelistavad sageli notari juures füüsiliselt kohapeal käimist, kuna kaugtõestamine võib neile tunduda liiga keeruline. Antud juhtumi puhul on minu arvates ainsaks lahenduseks taotleda kohtult eestkoste määramist, kuna ei ole enam selge kas inimene on teovõimeline või mitte.

Notar on kohustatud kontrollima, et inimene, kes soovib teha õigustoimingut (näiteks sõlmida testamenti või volitust), on teovõimeline ja teeb seda oma vaba tahte alusel. Kui on kahtlus inimese teovõime või vaimse seisundi suhtes, on notaril kohustus hinnata, kas inimene suudab tehtava toimingu tähendust mõista. Seega peab notar enne tehingu tegemist alati veenduma, et klient mõistab oma teo olemust ja selle tagajärgi.

Juhul kui inimene ei ole enam teovõimeline ja ei saa iseseisvalt notariaalseid toiminguid teha ongi ainsaks seaduslikuks lahenduseks eestkostja määramine. Eestkostja määramise protsess Eestis käib läbi kohtu ja selle eesmärk on kaitsta abivajaja huve, pakkudes talle tuge ja esindamist igapäevaelus.

Eestkostja määramise taotluse võib kohtule esitada tema lähedane (näiteks pereliige), kohaliku omavalitsuse esindaja või muu huvitatud isik, sh ka isik ise. Kohtule esitatavas kirjalikus taotluses selgitatakse, miks isik vajab eestkostjat, milliste toimingute jaoks ta seda täpselt vajab ja esitatakse vajalikud tõendid (näiteks arstitõend mis kinnitab isiku tervislikku seisundit ja suutmatust iseseisvalt oma asju ajada, sotsiaalteenuste tõendid või eksperdiarvamus). Eestkoste taotlus esitatakse üldjuhul sellele maakohtule, kus elab inimene, kellele eestkostjat taotletakse. Taotlus tuleb esitada kohtule kas isiklikult, posti teel või e-teenuse kaudu.

Juhul kui kohus leiab, et eestkostja määramine on vajalik, teeb ta vastava otsuse. Otsuses määratletakse eestkostja volitused (näiteks kas ta tohib teha teatud tehinguid või hallata isiku vara). Eestkostja volituste ulatus sõltub inimese olukorrast ja vajadustest. Eestkostjaks saab tavaliselt pereliige, tuttav või mõnel puhul ka kohalik omavalitsus. Eestkostja ülesanne on reeglina inimese huvide kaitsmine, tema vara haldamine ja igapäevatoimingutes abistamine. Kohtuotsuses määratakse täpselt kindlaks eestkoste ulatus, ehk siis see, millised otsused eestkostja võib inimese eest teha ja millistes olukordades peab ta siiski inimese enda nõusolekut küsima.

Kirjast selgub, et antud juhtumi puhul soovitakse teha tehingut inimese kinnisasjaga ning sellisel juhul ei ole eestkostjal automaatselt õigust kinnisasja kinkida, müüa või muul moel käsutada. Iga kinnisasjaga seotud tehing (näiteks kinkimine, müük, vahetus,) eeldab kohtult selleks eraldi luba. Kohus hindab enne tehingu tegemiseks loa andmist, kas tehing on vajalik ja kas see on eestkostetava huvides. Näiteks, kui kinnisasja müük on vajalik eestkostetava hoolduskulude katmiseks, võib kohus loa anda.

Seega, juhul kui kohus leiab, et teie poolt soovitud tehing on teie tädi huvides ning vajalik, siis saab eestkostja selle tema nimel teha, kuid ainult juhul, kui kohtumääruses on vastav luba tehinguks ning tehingu tegemise tingimused (hind, kuhu kantakse müügist saadav tulu) olemas.