LUUBI ALL ⟩ Isa ja ema, sa pead teadma, mida su laps netis teeb!

SKROLLIN MA JA SKROLLID SA: Tänapäeval vägagi tuttav pilt, kus noored inimesed istuvad kõrvuti ja selmet omavahel suhelda, tegelevad helendava ekraaniga. Foto: Pixabay

Politsei on nii sel kui ka eelmisel aastal Saaremaal tegelenud kümmekonna keerulisema juhtumiga, mis seotud laste ja noorte ning sotsiaalmeediaga.

Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare sõnul on Saaremaal esinenud mitmeid juhtumeid, kus lapsed on sotsiaalmeedia mõjul end vigastanud või enesevigastamist sotsiaalmeedias jaganud.

"Kevadel anti meile teada abivajavast tüdrukust, kes end vigastanud oli ja Snapchatis sellest pilte jaganud," toob Antsaar viimatise näite.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel kasvas eelmisel aastal Eestis tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud noorte arv.

"Sotsiaalmeedias jagatavad enesevigastamist, suitsiidi või muud kahjulikku käitumist propageerivad väljakutsed soodustavad paraku enesevigastamise ja ennasthävitava käitumise levikut noorte seas," nendib Antsaar.

Paraku ei saa politsei teada kaugeltki kõikidest sarnastest juhtumitest.

Vahel harva on noorte nn jagamislembus ka kasuks ja aitab probleemi kiiremini lahendada. 2023. aasta juulis sai meedias kajastust Saaremaa noorte kaklus, millesse politsei sai Antsaare sõnul kiiresti sekkuda just tänu sellele, et sotsiaalmeedias levitati sellest videot.

Politsei teab, et Saaremaa lapsed on sotsiaalmeedias viimastel aastatel langenud nii solvamise, kiusamise kui ka ähvardamise ohvriks.

Erinevaid some keskkondi on kasutatud pettusteks, kus on näiteks varastatud isiklikke andmeid või välja petetud raha. Ka on ette tulnud tundlikke olukordi, kus noort on manipuleeritud jagama tundlikke andmeid või paljastavaid fotosid, mida hiljem on püütud kasutada väljapressimiseks või küberkiusamiseks.

Ohukoht on politsei sõnul ka see, et teatud sotsiaalmeedia platvormid, näiteks noorte hulgas väga popp Snapchat, näitab inimese asukohta, kui seda just privaatsusseadetest muudetud ei ole.

Lääne prefektuuri veebipolitseinik Elina Laas puutub kokku väga erinevate muredega. Noorte puhul on neist kõige levinum kiusamine.

"Lähiajast on meeles olukord, kus noor oli enda teadmata tõmmatud kuulujuttude keskmesse, mis levisid Snapchatis kui kulutuli ja mõjusid noorele emotsionaalselt rängalt," meenutab Laas. Ta lisab, et kiusamise tagajärjed võivad olla väga tõsised, tekitada tugevat emotsionaalset valu, ärevust, madalat enesehinnangut ja põhjustada ka depressiooni.

Lisaks tekitavad sotsiaalmeedias jagatavad filtritega töödeldud pildid ja videod noortele ettekujutuse ilustandarditest, mis päriselus on kas võimatud või ebatervislikud.

"Noor inimene, kes püüab järgida ebareaalseid ilustandardeid, paneb end tahes-tahtmata olukorda, kus ta ei ole endaga rahul, mis võib kaasa tuua ebatervislikud katsetused oma keha muutmiseks, madala enesehinnangu, söömishäired ja muud probleemid," märgib Laas.

Internet ei ole kaugeltki anonüümne

Kuigi sotsiaalmeedia kanalid pakuvad võimalust anonüümselt suhelda, siis lõpuni ei ole internetis miski anonüümne ja jagatud andmeid saavad kasutada kõik.

"Seega võime sotsiaalmeedias jagada vaid seda, mida oleme valmis jagama ka laiema avalikkusega," toonitab Elina Laas.

"Ühe alavääristava pildi ja postituse tegemine ning jagamine sadadele ja tuhandetele inimestele võtab hetke, kuid võib noorele inimesele mõjuda rängalt veel pikki aastaid," märgib ta.

Meenutame jäledat juhtumit Saaremaa läbilähiminevikust, mis sai kohtuliku lahendi eelmise aasta jaanuaris. Jutt käib mitmeks aastaks vangi pandud Andro Koppelist, kes aastate vältel alaealisi tüdrukuid interneti vahendusel pornole ahvatles.

Messengeri videokõnes jälgis pervert 16-aastase tütarlapse osalusel toimuvat "etteastet" ehk paljaste rindade ja palja alakehaga eneserahuldamist.

Samas kanalis ahvatles Koppel 12–13-aastast tüdrukut, rääkis seksimisest, näitas tüdrukule otseülekandena ennast seemnepurskeni masturbeerimas. Täiskasvanud mees kasutas ka Snapchati, tehes selle kaudu 12-aastasele tüdrukule ettepanekuid teda rahuldada ja saatis pildi oma peenisest.

Seks ja porno jõuavad üha nooremate lasteni. Novembri lõpul kirjutasime Saarte Hääles Kantar Emori värskest uuringust laste internetikasutuse ja seksuaalse väärkohtlemise ohtude kohta.

Uuringu üks koostajaist, Saaremaalt pärit Kantar Emori juhtivekspert Merje Klopets tõdes, et tänased lapsed on juba varasest east olnud nutimaailmast ümbritsetud ja paljust pole nende vanematel aimugi.

"Olles ise teismelise ema ning enda meelest igati vastutustundlik lapsevanem, sain uuringu käigus aru, kui vähe ma siiski tean mõnede internetikeskkondade, näiteks Omegle, OmeTV, aga ka Telegrami kohta, kus lapsed ja noored liiguvad ning suhtlevad."

Veebipolitseinik Laas ütleb, et kuna tehnoloogia ja meedia areng on niivõrd kiire, ei napi teadmisi ja ettevaatlikkust mitte ainult lastel ja noortel, vaid ka täiskasvanutel.

"Sotsiaalmeedia on meie igapäevaelu osa, kuid lapsevanematena peame olema väga teadlikud seal toimuvast ja selle mõjust meie lastele," märgib Rainer Antsaar, lisades, et nutiseadme ostmisega võtab vanem suure vastutuse.

Kui lapsevanema oma teadmised veebimaailmast on kasinad, peab ta end järjepidevalt harima.

"Selleks, et ennetada ja olla õigel ajal lapse jaoks olemas, peab vanem teadma, kellega laps suhtleb, mis keskkondi kasutab, mida vaatab ja mida jagab, ning pöörama päriselt tähelepanu lapse käitumisele ja emotsionaalsele seisundile," paneb Antsaar vanematele südamele, kuidas laste ja noortega toimuvaid keerulisi juhtumeid ennetada.

Mille suhtes tuleks silmi lahti hoida?

Avardunud maailmapilt annab tänapäeva noortele kahjuks palju infot ka erinevate ainete kohta, millega põhjustatakse endale vaimse tervise probleemide tekkimisel nii tahtlikke kui ka mittetahtlikke mürgistusi.

Sel reedel korraldab terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder koostöös Eesti Punase Risti Saaremaa seltsiga loengu Saare maakonna lapsevanematele, treeneritele ja kõigile, kes laste ja noortega kokku puutuvad.

Loeng räägib ohuolukordade märkamisest ja mõistmisest ning puudutatakse ka vaimse tervise kriisi ja selle väljendusviise noorte seas.

Lapsevanematele ja noortega tegelevatele inimestele olukorra tõsiduse piltlikuks tegemiseks toob Mare Oder näiteid päris juhtumitest ja statistikast, mis puudutavad just Saaremaad.

Juttu tuleb ka sellest, mis on "turul" uut ehk uutest ainetest ja ohtudest tänavatel ja sotsiaalmeedia gruppides, mis noortele teada, ent vanematele sageli mitte.

Mille suhtes tuleks lapsevanematel silmi lahti hoida, kuidas ennetada ja mida märgata oma laste ja ka nende sõprade ja tuttavate puhul ning kuhu pöörduda ja kust abi otsida, kui olukord on päriselt käes? Sellest kõigest räägitakse Saaremaa gümnaasiumis 6. detsembril kell 17.30–19. Loeng on tasuta.