Eestlased vananevad ka Soomes, kuid kui hästi nende eest seal hoolitsetakse?

Marju Müür, Kristjan Normet, Mari Luup. Foto: Erakogu

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži magistrandid Marju Müür, Kristjan Normet ja  Mari Luup uurisid Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas raames, kuidas hoolitsetakse Soomes vananevate eestlaste eest.

Kolmekümne viie aasta jooksul on Eestist Soome elama asunud üle 50 tuhande inimese. Esialgu mindi küll ajutiselt tööle, kuid Soome on jäänud paljudele ka teiseks kodumaaks.

1990-aastate alguse statistikajärgne umbkaudne arv 1400 on tänaseks mitmekordistunud. 2023 aasta lõpu seisuga elab Soomes peaaegu 52 tuhat Eestist pärit inimest.

Tänaseks jõuavad paljud minejatest vanusesse, kus aktiivsest tööelust tõmbutakse eemale. Vanusega kaasnevad muutused ja paraku ka tervise hädad, mis jõuavad inimeseni sõltumata elukohast.

Statistika järgi oli Soomes 2021. aasta seisuga ligikaudu 151 000 mäluhäiretega inimest. Nendest peaaegu 2500 olid dementsuse sündroomiga inimesed, kelle emakeel pole soome keel.

Kuigi teadvus pole dementsuse puhul otseselt häiritud, mõjutab see tugevalt mälu, mõtlemist, otsustus- ja õppimisvõimet. Kaasneda võib ka emotsionaalne pidurdamatus ja motivatsiooni vähenemine. Mälu varajane testimine ja diagnoos on dementsusega kohanemisel oluline. Vanemaealisel inimesel, kes pole sündinud Soomes on takistusi mäluteenustele juurdepääsuks.

Kulttuurinen Moninaisuus -Muistikeskus ehk Kultuurilise mitmekesisuse Soome mälukeskus – MUKES on 2020. aastal asutatud mittetulunduslik organisatsioon. MUKES-e sihiks on parandada Soome keelelistest ja kultuurilistest vähemustest pärit eakate inimeste olukorda ning edendada igas vanuses ja erineva keelelise ja kultuurilise taustaga inimeste aju ja mälu tervist.

MUKES ühendab teadmised, hoolivuse ja koostöö, et edendada tundlikku mälutööd ja koostööd erinevate osapoolte vahel. Tegevuse juured ulatuvad aastasse 2003, kus alustati vanemaealistele mälutoega. Täna on MUKES aktiivne koostööpartner nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Väga aktiivne koostöö toimub Eestiga.

MUKESe spetsialistide eriteadmised on seotud mäluhäirete ja eakate inimestega, mis teeb neid sisserännanute tervishoiu valdkonnas ainulaadseks partneriks. Pakutakse koolitust ja tuge eakatega töötavatele spetsialistidele ning korraldatakse üritusi ja kampaaniaid, et tõsta teadlikkust aju tervisest ja mälutöö olulisusest.

Teadlikkuse tõstmine aju tervisest ja mäluhäiretest on väga olulise tähtsusega. Dementsus ja mäluhäired mõjutavad mitte ainult patsienti, vaid ka tema lähedasi, peresid ja kogukondi. Kui soome keel pole emakeel, siis võib vajalik info abist mööda libiseda ja mälu probleemid süvendavad veelgi abist ilmajäämise võimalusi. Oluline on, et teave ja ressursid oleksid kättesaadavad kõigile, sõltumata nende keelelisest ja kultuurilisest taustast.

Sotsiaalne kaasatus mängib samuti suurt rolli. Üksindus ja sotsiaalne isolatsioon võivad süvendada mäluprobleeme ja dementsust. Seetõttu on oluline luua kogukonnapõhiseid algatusi, mis toetavad eakate sotsiaalset kaasatust ja pakuvad neile võimalusi aktiivseks osalemiseks ühiskonnas.

Mälutöö aitab teadvustada võimalikke vaimse tervise riske ja samas tutvustab võimalusi nendega tegelemiseks. Vaja on tõsta teadlikust aju tervisest, mäluhäiretest ja dementsusest ning suurendada sotsiaalset kaasatust. Selleks on oluline pakkuda spetsialiseeritud teenuseid ja tuge, et tagada kõigile võrdne juurdepääs tervishoiule ja sotsiaalteenustele.

MUKESes tegutsev saarlane Anne-Ly Palosaari on lõpetanud Kuresaare Gümnaasiumi 1996. aastal ja Kuressaare Ametikooli, enne kui edasi õppima läks. Anne-Ly sõnul on tal lapsepõlvest väga positiivsed mälestused: “lossipark ja lõputud ujumised meres, Saaremaa on minule eriline koht päikese all ja nii lihtne see ongi”

Palosaari kirjeldab MUKESe koostööd erinevate asutustega, kaasaarvatud eestlaste organisatsioonidega nii Soomes kui ka Eestis. MUKESe kodulehelt leiab materjalide alt peale soome keele veel seitsmes keeles infot, kaasaarvatud eesti keelset lugemist (mukes.fi // https://www.mukes.fi/pdfs.php?page_id=8&language=viro). Tihti liigub info ikka otse inimeselt inimesele. Info jagamist peab MUKES väga oluliseks, sest vähemusrahvusest vanemaealisel on tavameediast info kättesaamine mõnikord takistatud – keelevilumuse ja tavade erinevuse tõttu. Võrgustikel on suur roll igasuguses koostöös.

Eestlaste olukorra kohta ütleb Palosaari, et eakaid eestlasi on Soomes mõni tuhat. Kui tervis lubab, siis tihti ikka käiakse, või osa aastast lausa elatakse Eestis. Samas kõigil seda võimalust pole – sugulaste ring on väike või polegi kohta, kuhu minna. MUKES on alustanud eakate eestlaste rühmaga „Rukkililled“. Lähiajal on planeeritud külastada Eesti Maja Helsingis. Palosaari toob ka välja, et kuna MUKESe projekti rahastab Soome riik, siis on osalejale teenused tasuta.

Eestlased on üldiselt Soomes mitmel viisil aktiivsed – just kultuuri, rahvatantsu ja laulurühmad kutsuvad eesti inimesi kokku. Statistika järgi on eestlased võrreldes teiste Soome sisserännanutega tööhõive osas ühed aktiivsemad. Kuna eestlased on integreerunud igale poole kohalikesse tegemistesse, siis ka MUKESe Eesti juurtega töötajad kohtava aegajalt ikka eesti inimesi. Humoorikalt mainib Palosaari seika ühes kohalikus kogukonnamajas, kus MUKESe projekti tutvustamisel küsis keegi puhtas eesti keeles, et kas nad on Eestist? Lihtsalt eesti aktsent on äratuntav ja selliselt tuntakse ka üksteist Soome ära.

Anne-Ly Palosaari on MUKESes projektijuhiks “Jutuvestja” projektile, mis on inspiratsiooni saanud koroonaaja Eestis Tiina Tambaumi algatatud “Telefoniseltsist”. “Jutuvestja” pakub vestlus- ja telefoniteenust erinevatest keelelistest ja kultuurilistest vähemustest pärit vanematele inimestele, edendades mälu ja aju tervist ning vähendades inimeste üksindustunnet ning andes võimaluse vestelda tähenduslikel teemadel.

MUKESe tegevust on ka ära märgitud eelmise aasta aastaraamatus „Eestlaste Organisatsioonide Võrgustik Soomes“ (EOVS).

Kui inimest tabab vanusega seotud mälu halvenemine või dementsus, saab Soomes pöörduda aktiivselt tegutseva organisatsiooni MUKESe poole, kus just sellise murega inimesi toetatakse.

On hea teada, et ka vanemas eas eesti inimeste eest Soomes hoolitsetakse.