VETEJUTUD ⟩ Saaremaa jõed on suiti aina veevaesemad, aga miks?

KUI PALJU ON JÕES VETT? Üle poole sajandi hoidis Uue-Lõve hüdromeetriajaamas Lõve jõe veetasemel silma peal Silvi Liik ja abikaasa Arvi oli tihti abiks mõõdulatti hoidmas. Viimati koguti seal andmeid neli aastat tagasi. Foto: Maanus Masing

​Kas ja kuidas mõjuvad põuasemaks muutunud suved ühes nõukogude ajal ehitatud maaparandussüsteemidega Saaremaa jõgede kalavarudele?

Saaremaa bioloogi Martin Siltsi sõnul näitavad tema arvutused, mis on tehtud keskkonnaagentuuri mõõtmisandmete põhjal, Leisi ja Lõve jõe kohta, et suvekuudel voolab Leisi ja Lõve jões kolmandiku võrra vähem vett kui pool sajandit tagasi. Kui 80-ndatel voolas jões ühe suvekuu jooksul 1,5 miljonit kuupmeetrit vett, siis nüüd voolab miljon kuupmeetrit.

Aasta lõikes püsib sademete hulk muutumatu, kuid lumevaesed talved toovad lumesulamisveed varasemaks ning maaparandussüsteemid aitavad nendel suveks jõgedest ära joosta. Maaparandussüsteemid ehitati omal ajal talvise suurvee ärajuhtimiseks, et maa kannaks traktorit ning kevadtööd saaksid õigel ajal alata. Ulatuslike kuivendustööde tagajärjel on Eestis enamik ojadest ja jõgede ülemjooksudest muudetud kanaliteks või lausa hävinud.