Torgu kogukond soovib võrdset kohtlemist

ENDINE TORGU KOOLIMAJA on kujunenud Taga-Sõrve kogukonnakeskuseks, kuid rahalist tuge piirkonna kultuuritöö korraldamiseks napib. Fotol uudistab Kaupo Vipp Koidu Heinmaa näputööd, mis rahvariidenäitusel pilku püüdis. Mannekeeni tagant paistab Liidia Kaus. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Ainsana ilma rahvamaja ja kultuuritöötajata Torgu piirkond peaks olema koheldud sarnaselt valla teiste piirkondadega, kus nii üks kui ka teine on vallaeelarvest rahastatuna olemas.

Torgu osavallakogu soovis Taga-Sõrve kultuuritöötaja palkamist juba läinud sügisel, kuid vallavalitsus vastas sellele eitavalt. Eelmisel nädalal tuli piirkonna kultuuritöö korraldamine Torgu osavallakogus taas jutuks ja kohaliku kogukonna jaoks paraku jällegi mõruvõitu kastmes. Päevakorras oli kultuuriürituste organiseerimine ja rahastamine ning endises Torgu koolimajas tegutseva MTÜ Torgu Kogukonnamaja edasise tegevuse võimalused.

Vallavalitsus pakub tänase seisuga MTÜ-le 11 000 eurot, mis on mõeldud maja majanduskuludeks ja ürituste korraldamiseks. Kultuuriinimese palkamise võimalust jätkuvalt ei nähta. Kogukonna ja MTÜ esindajaid see variant ei vaimusta. Vastupidi, sellisel juhul jääb Torgu rahvas nende hinnangul endise valla oludega võrreldes hoopis kehvemasse seisu.

Osavallakogu esimehe Kaupo Vipi sõnul esitas MTÜ 2019. aastaks toetusetaotluse umbes 8000 eurole, millega saaks katta kõikide tavapäraselt selles piirkonnas toimunud ürituste kulud. 

“Mingi nipiga on sellest saanud aga niisugune summa, milles on veel mingisugused muud kulud,” sõnas ta. Täpsemalt käib jutt kogukonnamaja aastasest kütte- ja elektrikulust suurusjärgus 8000 eurot ehk siis valla pakutavast 11 000 eurost jääks üritustele tegelikult ainult 3000.

Vallavalitsus näeb lisaraha allikana kogukonnamaja omatulu. Osavallakogus valla seisukohti tutvustanud kultuuritööspetsialist Anneli Teppo-Toost viitas, et MTÜ saab vabamad käed asju otsustada, sealhulgas renditulu teenida. Tema sõnul peab muutuma see mõte, et vald peab kõik kinni maksma.

Asja teeb keerulisemaks see, et samas majas tegutsevad ka valla teenuskeskus ja raamatukogu. Vipp nentis, et administreerimise ja halduse pool tuleks sisulisest kultuuritööst eraldada. Kütte- ja elektrikulude jaotus on tema hinnangul praegu majas päris suvaline, hoone tehnosüsteemid ei lase aga erinevate kasutajate kulusid eraldi mõõta.

Vipp tõdes, et n-ö vabamates kätes võiks tõesti näha ka võimalusi. “Aga kui maja ekspluateerida, siis tekib ju ka mingi kulu ja kuidas remontidega saab? See on täielik pudru ja kapsad. Lihtsam oleks, kui ta toimiks nii nagu igal pool mujal,” lausus ta. “Kui on üks suur vald, siis olgu igal pool ühtemoodi.”