Kui tavaliselt jäätub Saaremaa ja Vilsandi vahel asuv Kuusnõmme laht talve jooksul üks-kaks korda, siis tänavu jäätus laht oluliselt sagedamini.
Kuusnõmme laht jäätus rekordilised viis korda
21. märts 2019, 00:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/20/11880983t1hb97c.jpg)
Vilsandi saarevanem Neeme Rand ütles, et sel talvel oli Kuusnõmme lahel viis jääminekut, mis on üsnagi erakordne. Näiteks 30. detsembril oli Kuusnõmme lahel veel üsnagi tugev jää, 1. jaanuaril oli meri aga lahti, rääkis Rand.
Eeriksaare ja Kuusnõmme poolsaare vahel asuv ja laidudest ümbritsetud Kuusnõmme laht on väga sarnane siseveekogule, kus vaikse tuule korral hakkab miinuskraadide korral väga kiiresti jääd looma. Sama kergesti see jää plusskraadide ja tugeva tuule korral aga ka puruneb.
Sellist jääd, mis lumesaani kandis, oli vilsandlaste sõnul sel talvel vaid korra. “Viimased korrad olid sellised, et kas ta kajakatki kandis, aga paadiliiklust takistas ikkagi,” ütles Vilsandi saarevaht Aavo Piisk. “Paatidel võib ju jääklass olla, aga mootoril ei ole,” lisas saarevaht, kelle sõnul annavad heitlikud ilmaolud transpordiühenduses kohe tunda. Sel talvel tegi liinilaev jaanuaris kaks sõitu ja veebruaris poolteist sõitu.
Vilsandi ilmajaama juhataja Karl Teär ütles, et nii tihedalt kui sel aastal pole jää varem peale ja maha käinud. Ehkki ilmaolud lahel on alati äraarvamatud. Kolmekuningapäeval jalutad üle jää, aga kaks päeva hiljem saad juba paadiga sõita. Või pead õhtul plaani kellelegi paadiga järele minna, aga hommikul on meri jääs ja luiged enam ei uju. Laias laastus peab Kuusnõmme lahel jääga arvestama novembrist kuni 4. aprillini. Sel aastal kadus jää naistepäeva paiku.
Transpordiühenduse parandamiseks kavatseb Saaremaa vald rajada Vilsandi põhjaranniku ajaloolisele lautrikohale betoonist randumis- ja ankurduskoha. Rajatis on vajalik ennekõike valla kaubapaadi navigatsioonihooaja pikendamiseks ja jääoludest või madalast veeseisust tingitud püsiühenduse häirete vähendamiseks. Kohalikud elanikud kasutavad lautrikohta endiselt ennekõike talvisel ajal, kui Vikati sadam ja Kuusnõmme laht on jääs.
Neeme Rand märkis, et kuigi paat pääseb lautrikohta hõlpsasti sisse, pole seal võimalust seda kuhugi kinnitada. “Praegu on paadimees kogu aeg kangide taga ja hoiab alust vastu paeplatood,” rääkis Rand, kelle sõnul muutub olukord põhjakaare tuultega aga problemaatiliseks.
Pärast lautrikoha kaasajastamist saab selle ajalooline lauter esmakordselt ka seadustatud. Samamoodi oli Vikati sadamaga, mis vaatamata 100 aasta pikkusele ajaloole sai de jure sadamaks alles möödunud aastal.