Anonüümne vihakõne – sõnavabadus või patoloogia?

Pilt on illustratiivne. Foto: unsplash.com

Mõte piirata kommentaariumis valenime alt roppuste ja solvangute pildumist tundub mõnele suisa kuritegelik – see lämmatavat sõnavabadust ja olevat vastuolus demokraatia põhimõtetega. Anonüümsus innustab küll julgemalt sõna võtma ja tagasisidet andma, kuid samas on sel ka rõlge pahupool.

Anonüümsest kommenteerimisest on saanud omaette nähtus, mis on triivimas üha kaugemale umbisikulise arvamuse avaldamise algsest eesmärgist. Jah, anonüümsus annab vabaduse jagada julgemalt oma tähelepanekuid ja osaleda aruteludes.

Säärane vabadus on küll tervitatav, kuid loob ühtlasi soodsa pinnase selleks, et muidu viisakas ja erudeeritud inimene võib piirangute kadumisel tunda endas tärkavat tahtmist kellelegi keskmisest vängemalt lajatada ning kui selja taga juhtub olema pikk ja pingeline päev, aitab üks sapine kommentaar justkui koormat kergendada.