/nginx/o/2019/03/26/11898013t1h48e2.jpg)
Koduloolase Kalle Kesküla koostatud Kuressaare ajalugu käsitleva raamatu teine osa vaatleb linna arengut Põhjasõjast kuni 18. sajandi lõpuni.
Valmis Kuressaare ajalooraamatu teine osa
27. märts 2019, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu trükisoojad eksemplarid nädalavahetusel kätte saanud Kesküla ise peab teose üheks olulisemaks osaks Kuressaare 1747. aasta linnaplaani ja sellel märgitud kinnistute omanike nimekirja publitseerimist.
Samuti viitas ta seoses 1710. aasta katkupuhanguga liikvele läinud arusaamale, et Kuressaares jäi ellu vaid 11 kodanikku. “Tegelikult oli neid mitu korda rohkem. Dokumendid on selle kohta olemas, varasemad uurimused ei ole paraku piisavalt süvitsi läinud,” lausus ta.
Ekslik väide pärineb Kesküla sõnul raehärra Fischerilt, kes ei teadnud, et paljud kodanikud pagesid taudi eest Stockholmi. See asi saab raamatukaante vahel samuti ära õiendatud.
168-leheküljelise teose üks toekamaid artikleid pärineb ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo sulest. See käsitleb Kuressaare käsitööliste elu-olu Taani ja Rootsi ajal. Autorite seas on lisaks veel Urmas Kiil, Madis Nõmm, Bruno Pao, Andrus Raun, Aldur Ruumet, Tiiu Oja, Jaak Rand, Alur Reinans, Kaire Ley. Kesküla sõnul käib töö juba ajalooraamatu kolmanda jaoga, mõnede autoritega on artiklite osas ka kokkulepped tehtud. Linna ajalugu käsitleva teose viimane osa hõlmab ajavahemikku 19. sajandi algusest kuni Eesti Vabariigi sünnini.