VILLU KÕVE: mõtete kriminaliseerimisest tuleks hoiduda

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SUVEL SAAREMAAL: Oma sünnikodus püüab Villu Kõve käia regulaarselt, et sealset majapidamist korras hoida, kuid ajanappuse tõttu see ülearu hästi ei õnnestu. Pikemalt saab kodusaarel viibida vaid suviti.
SUVEL SAAREMAAL: Oma sünnikodus püüab Villu Kõve käia regulaarselt, et sealset majapidamist korras hoida, kuid ajanappuse tõttu see ülearu hästi ei õnnestu. Pikemalt saab kodusaarel viibida vaid suviti. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Jaanuaris riigikohtu esimeheks kinnitatud Villu Kõve on kolme aastakümne jooksul näinud, kuidas Eesti elu hiilgus ja viletsus armutult peegeldub ka meie kohtutes.

Riigikohtuniku kiire elutempo ei lase Saaremaale koju käima tulla just ülearu tihti. Seetõttu kohtumegi Villu Kõvega Kuressaare kohtumajas, millega ta oma uues ametis tutvuma on tulnud. Kuidagi nagu iseenesestmõistetavalt sätime end juttu ajama otse tühjas kohtusaalis, kus selleks päevaks istungid lõppenud.

Pöide vallas Kärneri külas sirgunud tavaline maapoiss hakkas juuraõpingute peale mõtlema alles Orissaare keskkooli lõpuaastal. Vanematel ei olnud õigusteadusega mingit pistmist, isa töötas autojuhina, ema pagaritöökojas kondiitrina. Kodu tähendas kõige tavalisemat maa­elu ja tavalisi maatöid. Juriste polnud ka sugulaste hulgas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles