Õpilased püüdsid HIV-ile piiri panna

OTSISID LAHENDUSI: Väikelaevaehitust õppivad Hegert Sööt, Raido-Ramon Ormak ja Marcus Kummets pidid seekord pead murdma hoopis rahvusvahelise kriisi teemal. Hegert oli vaese Lateeni, Marcus aga rikka Daymari välisministri rollis. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Õpilased said kujutleda end riigijuhtideks ja suurte organisatsioonide liidriteks, et arutada, kuidas HIV-i levikule piir panna.

Neljapäeval külastasid Kuressaaret Ameerika Ühendriikide saatkonna esindajad, et korraldada keskraamatukogu Ameerika teabepunktis kooliõpilastele simulatsiooniharjutus, mis julgustaks neid kriitiliselt mõtlema riigikorralduslikel teemadel.

“Sellel simulatsiooniharjutusel on päris mitu eesmärki – laiendada õpilaste silmaringi, arendada nende läbirääkimisoskusi, praktiseerida inglise keelt ja panna noored mõtlema sellistel teemadel, mille üle nad tavaliselt ilmselt ei mõtle,” ütles USA saatkonna majandusekspert Taimi Veedla. 

Pärast väikest loengust HIV-i kohta jagati koolinoored – kuus väikelaevaehitust õppivat noormeest, viis juuksurieriala neidu ja üks Kuressaare gümnaasiumi noormees – viide rühma, kes esindasid riike ja organisatsioone. Rühmadel tuli omavahel suhelda ja oma ideid esitleda inglise keeles.

Stsenaarium oli järgmine. 5000 miili kaugusel USA-st asuvad naaberriigid Lateen ja Daymar. Vaese Lateeni elanikud käivad tööd rikkas Daymaris. Lateeni elanikest 10% on nakatunud HIV-i, ent haiguse levik Lateenis on tänu rahvusvahelistele abiprogrammidele ja riiki rajatud kolmele HIV-i nakatunutega tegelevale kliinikule kontrolli all. Lateenist pärit tööjõust sõltuvas Daymaris on HIV-i kandjaid küll vaid 1,5%, ent nakatumine kasvab ja ainsatki HIV-i kliinikut pole. Daymar süüdistab selles vaese naaberriigi töölisi ning on riikide vahelise piiri sulgenud. Kuidas nakkuse levik kontrolli alla saada, et Daymar nõustuks taas piiri avama?

Selle asemel, et lihtsalt loengut kuulata, saime omavahel asju arutada ja läbirääkimisi pidada.

- Marcus Kummets

Pärast arutlemist ja läbirääkimisi jõudsid noored ühele meelele, et vastu võtta tuleb nn HIV-i seadus – mõlema riigi elanikud peavad läbima tervisekontrolli ning piiriületajad, kel tervisekontroll läbimata, saavad kiirtesti teha piiril. USA-lt ja abiorganisatsioonidelt saadud miljonite dollarite eest tuleb aga ehitada kliinikuid nii Lateeni kui ka Daymari. Osa rahast tuleks aga kasutada HIV-i vaktsiini väljatöötamiseks.

Saatkonna poliitikanõuniku Brian Timm-Brocki hinnangul olid noored esialgu küll pisut ujedad, ent kui teemasse sisse elasid, said suurepäraselt hakkama. “Kuigi samal teemal korraldasime simulatsiooniharjutuse ka Narva ja Viljandi õpilastele, pole keegi varem välja pakkunud, et võiks toetada HIV-i vaktsiini loomist.”

“Arvasin algul, et siin võib igav hakata,” tunnistas üks aktiivsemaid kõnelejaid, rikka Daymari “välisminister” Marcus Kummets, kes õpib kolmandal kursusel väikelaevaehitust. “Õnneks polnud üldse igav – selle asemel, et lihtsalt loengut kuulata, saime omavahel asju arutada ja läbirääkimisi pidada.”

Ametikooli inglise keele õpetaja Kadri Riim jäi õpilaste esinemisega samuti rahule. “Näha oli, et nad olid teemast haaratud ja arutasid omavahel hoolega,” lausus ta. 

“Kuigi meie õpilastel on inglise keele tunde vähem kui gümnasistidel, tulid nad oma mõtete väljendamisega inglise keeles üsna hästi toime.”