Hellamaa külarahvas aitab ostudega kauplust säilitada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
PÜSIVAD KONKURENTSIS: Anu Rüütel ja kaupluse juhataja Sille Rebane annavad oma panuse, et rahval oleks kodukoha kauplusse asja ka edaspidi.
PÜSIVAD KONKURENTSIS: Anu Rüütel ja kaupluse juhataja Sille Rebane annavad oma panuse, et rahval oleks kodukoha kauplusse asja ka edaspidi. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Hellamaa küla elanikud on leidnud võlukepikese, mille abiga ära hoida oma kodukandi kaupluse sulgemine – tuleb lihtsalt hakata poest rohkem ostma.

COOP-i Hellamaa kaupluse juhataja Sille Rebane räägib, et kaupluse käive hakkas kasvama eelmisel kevadel pärast Liiva uue poe avamist ning see kestab ikka veel. Kõige rõõmustavam asja juures ongi see, et Liiva uus kauplus, millest kardeti viie kilomeetri kaugusel asuva Hellamaa poe väljasuretamist, äratas kummalisel kombel selle hoopiski uuele elule.

Üheks elavnemise põhjuseks on Rebase hinnangul asjaolu, et vanade inimeste surma järel tühjaks jäänud elamutel on nüüd uued omanikud, kes samuti osa oma ostusid Hellamaa poest teevad. Suvel satub poodi ka juhuslikke võõraid või ehitusmehi mõnelt lähedalasuvalt objektilt, samuti möödasõidul muhulasi saare teisest otsast. Ostude ja ostjate arv on kasvanud ja eks kaubadki ole kallimaks läinud, kuid kõige enam teeb Sille Rebasele heameelt kohalike inimeste lojaalsus oma kodukandi poekesele. “Teen tööd edasi just nende inimeste pärast, kes ütlevad, et on ikka tore, et see pood alles on ja peaks ta mitte ära kaduma,” kinnitab poejuhataja.

Üks Hellamaa poe sagedasi külastajaid, Hellamaa külakeskuse juhataja Tiina Jõgi räägib, et kauplus on kena kodune ja hea lähedal käia. Nii hoiab autokütust kokku, jalgsi või rattaga liikumine on aga kasulik tervisele. Iga poeskäik on mõnes mõttes ka patriootlik tegu, et mitte anda põhjust kaupluse sulgemiseks. “Eks me natuke ikka hoiame teda, ei tahaks, et ta ära kaoks,” lausub Tiina Jõgi. Ka tema juhitud Hellamaa külakeskus ostab oma ürituste jaoks kohvi ja suupisteid ikka ainult koduküla poest. Liivale minnakse vaid selliste ostude järele, mida Hellamaa sortimendis pole või kui on ühtlasi vaja käia apteegis.

Artikli foto
Foto: Saarte Hääl

Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär kinnitab, et kohaliku inimesena külastab ta Hellamaa kauplust kas üksi või koos kaasaga päris tihti. Ühest küljest asub Hellamaa pood kenasti tee ääres ja on mugavalt ligipääsetav, teisalt tekib ikka jälle soov anda oma panus, et kauplust toetada. “Me tõesti mõningatel puhkudel eelistame väiksema kaubavalikuga Hellamaa poodi suurele Liiva poele, teinekord just teadlikult,” räägib Mereäär.

Meelis Mereäär kõneleb, et Hellamaa poodi tõmbab teda ka võimalus kohalike inimestega suhelda. Sealt kuuleb muuseumi juhataja lähemate külade uudiseid, ehkki Liiva poeski saab uudiseid kuulda omajagu ja mõistagi infot vahetada. “Mul ei ole Facebooki kontot loodud, aga maakauplused on paljudele Facebookiks.”

Mereäär on tähele pannud, et Hellamaa kaupluse alalised kunded on piirkonna tubli tööandja Tihuse hobuturismitalu palgalised oma meeste ja naistega. Selles poes kohtab ka Kuivastu sadama töölisi ning Kuivastu, Võlla ja Tusti küla inimesi, kes sageli käivad poes jalgrattaga. Kui 5 km rattasõitu kodust Hellamaa poeni on seljataga, siis järgmised viis Liiva poeni on paljudele juba üleliia.

Mul ei ole Facebooki kontot loodud, aga maakauplused on paljudele Facebookiks.

- Meelis Mereäär

Meelis Mereääre sõnul võiks Saaremaa tarbijate ühistu võimalusel kasutusele võtta ka Hellamaa kauplushoone tühjalt seisva osa, avada näiteks kohvik-poe või midagi muud sarnast. Hellamaa kauplusest mitte kuigi kaugel elab ka Muhu valla keskkonnaspetsialist Piret Lang, kes suurema osa ostudest teeb siiski Liiva poest. Samas leidub tema sõnul seni ka selliseid muhulasi, kes pole Liiva uue ja suurema poe kaupade paigutusega ikka veel õieti ära harjunud. Väikese väina äärsetest küladest, Nautsest ja Linnusest käiakse aga poes ka Orissaares.

Nautse külavanem Helena Eerik sõnab, et aeg-ajalt ta tõesti armastab käia Orissaare kaupluses ning külastada ühtlasi ka raamatukogu ja lillepoodi. Ka saab Orissaarest saata pakke välismaale, mida Liival teha ei saa. “Läbi mere sõita on alati huvitavam kui läbi metsa,” räägib Eerik. “Loodus on seal ilus ja see muutub iga minut. Kui ma lähen, on üks pilt, tulen tagasi, on teine.”

Kui pood jääb nulli, on juba seegi hea

Kalle Koov
Kalle Koov Foto: Saarte Hääl

Kartsime ka ise natuke, et kuidas hakkab Hellamaa poele mõjuma 5 km eemal asuv uus Liiva pood, eeldades, et Liiva poe käive peaks oluliselt tõusma. Nüüd tuleb tunnistada, et Hellamaa kauplus tegi samasuguse käibekasvu kui Liiva kauplus. Võtan seda kui kogukonna signaali, kui soovi, et see kauplus seal säiliks.

Olukord on paranenud ka teistes meie väikepoodides. Kui varem olid meie 11 väikest maakauplust kõik kahjumis ehk tulud ei katnud ära otseseid kulutusi, siis nüüd on jäänud vaid kaks väikepoodi, mis oma kulude-tuludega nulli ei tule. Et maapiirkonna väikepoodide kasumid on niikuinii marginaalsed, siis küsimus pole isegi kasumis. Kui pood jääb omadega nulli, siis seegi on juba hea.

Paraku on haldusreform, mis pidi kõike vaid paremaks muutma, tekitanud ka vastupidi-

seid tendentse. Väga paljud maapiirkonna töökohad toodi maapiirkonnast ära linna ja inimene, kes käib maalt linnas tööl, teeb oma igapäevased sisseostud pigem linnast. Tore, kui COOP-i kauplusest, aga ei pruugi. Oma kodukoha maapoes käib ta siis juba vähem, kuigi sellele poele seal maakohas on väga tähtis, et piirkonna inimene sealt ostaks. Tähtis tõde on see, et kogukonna kauplus saab toimida vaid siis, kui kogukond oma kauplusest ostab. Tänapäeva väikesed maapoed on paljuski missioonitundel toimiv asi, ent kui kliente ikkagi ei ole, siis lõpmatuseni ei saa ükski äriühing seda muude asjade arvelt katta.

Tahan kiita väikepoode, kus töötajad pingutavad selle nimel, et oma piirkonna elanike kõiki soove täita. Ka Hellamaa poe töötajad teevad oma tööd väga suure innuga, justkui iseendale töötades. Pood hoitakse lahti kauem, sest keegi tuleb veel praamilt, või avatakse nädalavahetusel ka puhkepäeval. Töötajad tegutsevad ja nuputavad selle nimel, et neil säiliks töökoht ning COOP on maakohas stabiilne töökoha ja palga pakkuja.

Tagasi üles