/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11955422t1h228f.jpg)
Kuressaare Laurentiuse kiriku torn on nii kehvas seisus, et kõik kaarekonstruktsioonid tuleb sisuliselt uued teha. See nõuab lisaraha, mille tarvis on kirik teinud vallale lisarahastuse taotluse 129 000 euro peale.
Laurentiuse kiriku mäda katus nõuab 129 000 lisaeurot (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EELK Kuressaare Laurentiuse kiriku torni kupliosa hoidvad kaared ja nende seisukord on näha kiriku õuel. Kokku on torni kupli- ehk seelikuosal 24 kaart, millest vaid üks pääseb proteesimisest. Ülejäänud 23 tuleb suuremal või vähemal määral välja vahetada. Mõned neist lausa kogu täiega. Kiriku kõrval garaažis on omamoodi puusepatöökoda, kus töömehed uued jupid valmis teevad.
Rändmeister OÜ töömehed Meelis Mölder ja Priit Pihel näitavad vanu kaari ning selgitavad, et neis olevate naelte järgi on näha, kuidas ja millal varasemad katusepanijad neid juba rohkem kui sada aastat tagasi lappinud on. Meeste sõnul ei saanudki kupli olukorda ette hinnata, kuna kahjustusi ei olnud näha. Tegu on kaarte pealmise osaga, mis jääb laudise ja pleki alla. “Seestpoolt vaadates on kõik väga ilus,” tõdeb Pihel. Nende sõnul ei ole kaarte kordategemisest pääsu, seda enam, et praegu on tellingud olemas. Kaarte seisukorra tõttu pole tööd veel kupli alt teraviku poole jõudnud. Sealne olukord ei tohiks nii hull olla.
/nginx/o/2019/04/16/11955424t1h7772.jpg)
Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets tõdes samuti, et torni proteesimistööde maht on tõesti väga suur. Seega osutuski kartus, mis uuendajatel oli juba torni alumise osa avamisel, ikkagi õigustatuks.
Kirikuõpetaja Anti Toplaane sõnul on restaureerimistööde maht kasvanud 100 protsenti. Seetõttu on ta juba varem Saaremaa vallalt saadud 105 000 eurole lisaks esitanud taotluse 129 000 eurole. Abivallavanem Helle Kahm ütles, et sakraalhoonete rahataotlusi hakkab komisjon üle vaatama täna.
Eemaldatud on ka kõik kiriku kella sihverplaadid. Juhan Kilumetsa sõnul on need parasjagu uurimisel. Selge on, et sihverplaadi pinnale midagi maalitud ei olnud. Kirikutornist mahavõetud rist on praegu kuldamisel ning Kilumetsa arvates see enne mai lõppu oma kohale tagasi ei jõua.