Et laste nägemine püsiks kolmemõõtmeline

Optometrist Monika Turba räägib, et uute seisukohtade kohaselt ei tohiks lapsed meelelahutuslikul eesmärgil ekraani ees veeta üle kahe tunni päevas ning nende magamistoas ei tohiks olla telekat ega internetti.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Silmaprobleemid võivad end mõnikord ilmutada täiesti ootamatute sümptomitega, mille puhul ei tule vahel mõttessegi silmaarsti poole pöörduda. Tõsisemate probleemide ärahoidmiseks ei tasu siiski viivitada ning tuleb ka käia rutiinselt kontrollis.

Optometrist Monika Turba ütleb, et kõik lapsed peaksid esimese nägemiskontrolli läbima hiljemalt paari-kolmeaastaselt. “Kindlasti peab kõigi 3-aastaste laste silmi ja nägemist kontrollima silmaarst, et tuvastada võimalikud nägemishäired ja silmahaigused ning vajadusel määrata ravi,” lausub ta. 

Teine kohustuslik silmakontroll peaks olema enne kooli, kui laps on 6–7-aastane. “Need kontrollid on väga olulised sellepärast, et paljud laste silmaprobleemid on selles eas veel ennetatavad ja kergesti ravitavad, eriti kui need avastada võimalikult varases staadiumis. Edaspidi peaks lapse nägemist kontrollima kord aastas,” rõhutab Turba.

Optometristi sõnul on eelkooliealiste laste põhiline nägemishäire amblüoopia ehk laisk silm, mis tähendab, et inimene paneb vaatamisel rõhku vaid ühele silmale ja aju “unustab” seetõttu teise silma olemasolu. Turba selgitab, et kuna üks silm saadab ajju terava ja teine häguse pildi, siis kasutab aju ainult teravat pilti ning kõige lihtsamalt annab laisast silmast märku see, et silmad ei tee koostööd.

“Juhul kui laps peaks saama prillid, on nende kandmine lapse edasise elu seisukohast ääretult oluline. Kui lapse nägemist prillidega varakult korrigeerida, on lootust, et täiskasvanuna on tal vähemalt prillidega silmanägemine 100%. Ravimata amblüoopne silm jääb nõrgaks ka täiskasvanueas, kuna pärast kaheksandat eluaastat ei ole enam võimalik amblüoopse silma nägemist prilliga oluliselt mõjutada,” viitab Monika Turba olulisele põhjusele, miks vanemad peaksid lapsed õiges vanuses silmakontrolli viima.

Optometristi sõnul on laste nägemine viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud ning uuringute kohaselt on sellel tugev seos tehnoloogia kiire arenguga.

MONIKA TURBA: Alla 2-aastased lapsed ei tohiks üldse ekraani ees aega veeta.

“Mina leian, et praegusel nutiajastul on väga raske keelata oma lapsel igasuguste nutiseadmete kasutamine üldse ära, kooliealistel lastel on see sageli isegi õppetööks vajalik. Küll aga tasuks sinise ekraani üle vaba voli andmine võimalikult kaugele edasi lükata. Alla kaheaastased lapsed ei tohiks üldse ekraani ees aega veeta. Imiku aju areneb väga kiiresti ning on oluline, et ta saaks infot reaalsete inimestega suheldes, mitte teleekraanilt.”

Optometrist räägib, et uute seisukohtade kohaselt ei tohiks lapsed meelelahutuslikul eesmärgil ekraani ees veeta üle kahe tunni päevas ning nende magamistoas ei tohiks olla telekat ega internetti. 

“Siinkohal tuletan meelde, et helendavate tehnikavidinate taga veedetud üleliigne aeg kurnab ja kuivatab silmi ning lastel on oluline teha regulaarseid puhkepause. Viimaste uuringute kohaselt on ülimalt oluline ka see, et lapsed veedaksid vähemalt 3 tundi päevas õues värskes õhus, mis aitab vähendada lühinägelikkuse riski ja parandab üleüldiselt laste tervist.”

Monika Turba sõnul ei tohiks silmaarsti juurde minemisega viivitada eriti säärastel juhtudel, kui lapsel on silmatrauma, aga ka siis, kui lapsevanem märkab, et tema järeltulija kõõritab või tema silma liikuvus on piiratud, laps kaebab silmavalu või -väsimuse üle, kissitab, loeb või vaatab väga lähedalt.

Samuti võiks nägemist kontrollida, kui esineb vastumeelsust õppimise ja lugemise suhtes, lapse pupillid on erineva suuruse või värviga, silmad on valguskartlikud, jooksevad vett või immitseb mingit muud eritist. Silmaarsti juurde võib asja olla isegi hüperaktiivsuse ja tähelepanu puudulikkuse korral.

Tagasi üles