KÜLALOOD: Sakla külaselts avab jaanipäevaks unistuste sauna

SUVEKS SAUNA: Agnessa Sepp räägib, et kõige enam ootavad sauna kohalike kortermajade elanikud.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Sakla külaarengu selts viib ellu oma pikaajalise unistuse ja avab jaanipäevaks Saklas avaliku külasauna.

“Sellest saunast on meie küla inimesed unistanud 20 aastat ja see oli meil ka külaseltsi arengukava plaanides,” ütles Sakla külaarengu seltsi juhatuse liige Agnessa Sepp. “Siia tuleb puhkeruum, leiliruum ja kolm-neli matsi mahub lavale.”

Aastate jooksul on külaselts üritanud mitmel korral sauna ehitamiseks toetust taotleda, kuid ikka ja jälle on taotlus tagasi lükatud. Unistuse täitumiseni viis lõpuks riigikogu katuserahast eraldatud 6000 eurot, millele seltsi liikmed ise usinasti puudujääva omaosaluse – 5000 eurot – juurde teenisid. Raha koguti kolme aasta jooksul põhiliselt Sakla saialaadal korraldatud loteriist, aga ka Sakla külakeskuses pakutavate teenuste müügist. Juba aastaid rendib külaselts seltsimaja saali välja erinevateks üritusteks ja pakub külakeskuses majutust, mida põhiliselt kasutavad Saaremaad suviti külastavad jalgratturid ja pereturistid. Saklas asub ka külaseltsi asutatud ja Eesti NSV esimesele kolhoosile pühendatud muuseum, mis samuti piletitulu teenib.

Paremad pesemisvõimalused turistidele

Agnessa Sepp rääkis, et avaliku sauna järele on külas vajadus eelkõige Sakla kortermajade inimestel, kes ei tule ise pesemisega toime. Siiani pakub rahvale kõneainet omal ajal asula kortermajade juures olnud väike majasaun, mida kordamööda köeti, kuid mis nüüdseks on maha lõhutud. Kõige enam vajab külaselts sauna siiski öömajale jäävate turistide pesemisvõimaluste parandamiseks. Praegu on öömajaliste käsutuses vaid üksainuke dušš. Agnessa Sepp lisas, et tänu valla vastutulelikkusele saab külaselts palgata sauna eest hoolt kandma isegi ühe hooajatöölise.

Saaremaal tegutseb külasaunasid mitmel pool ning paistab, et kõik need ka väärivad oma nime ning pakuvad häid võimalusi ihuharimiseks. Torgu teenuskeskuse juhataja Marite Ringas rääkis, et Iide külas valla teenuskeskuses asuv saun töötab igal reedel ning saunalisi käib pesemas ja leili võtmas ka pisut kaugemalt, Hänga, Türju ja Jämaja külast. Kel oma transport puudub, saavad küüti sotsiaaltöötajalt.

Kui varem avati Iide saun kaks korda kuus, siis sauna iganädalaseks muutmisega on rahvas väga rahul ning kõik, kel endal kodus pesemisvõimalusi napib, on saunateenuse agarad kasutajad. Pea eranditult – mis on ka Sõrve tagumise otsa vanuselist koosseisu arvestades igati loogiline – kasutavad sealset pesemisvõimalust vaid pensionärid, kes pileti eest maksma ei pea. 

Saun avab vajadusel uksed juba hommikul kell 8 ja kestab tööpäeva lõpuni või natuke peale. Korraga käib saunas üks pere, mis teebki enamasti üks-kaks eakat inimest. Saunakord kestab tunni, puuetega inimeste pesemisele võib kuluda ka rohkem aega.

Avalik saun tegutseb ka Kõljala külamajas, mille ehitamiseks samuti nn katuseraha kasutati. Kultuuriseltsi Kevade juhatuse liige Silje Vaik ütles, et saun köetakse soojaks ainult siis, kui on olemas mingi hulk huvilisi. “Algul proovisime iga kahe nädala tagant, siis aga otsustasime, et saun toimub, kui punt on koos,” rääkis Vaik, kelle sõnul küündivad suuremad saunaseltskonnad kümmekonna inimeseni. Käivad enamasti need, kellele saun kui selline põhimõtteliselt meele järele on, puhtalt pesemisvajadusest käiakse vähem. Naised pääsevad sauna enne, mehed pärast. Et Kõljala saunas on küllalti suur lava, siis pole lavale pääsemiseks järjekorras oodata vaja.

SILJE VAIK: Käivad enamasti need, kellele saun kui selline põhimõtteliselt meele järele on, puhtalt pesemisvajadusest käiakse vähem.”

Kõljala oma elanike kõrval käib Kõljala saunas ka Valjala kandi inimesi. Harilikult lepitakse järgmine saunakord, mis tavaliselt toimub kahe nädala tagant laupäeviti, kokku viimase saunakäigu ajal.  Neljapäeviti kasutavad sauna lauatenniseklubi liikmed, kes külamajas mängimas käivad. Külaseltsi liikmele maksab saunakord 2 eurot, võõrale 3 eurot. Jõulude ajal saab omakandi rahvas ihu puhtaks puhta muidu. Sünnipäevade või muude suuremate olengute puhul on kokkuleppehind.

Eeliseks jõeäärne asukoht

Karja külasauna eestvedaja ja saunamees Andres Jalakas rääkis, et Karja külasaun on avatud igal laupäeval ja rahvas käib saunas meelsasti. Tullakse isegi Pammast. Õhtul kella kuuest on saun soe, esmalt tulevad naised ja seejärel mehed. Kes tahavad, saavad vahepeal oma seltskonnaga segasauna teha.

Karja sauna eelis on asukoht vahetult Leisi jõe ääres ja võimalus end leilist tulles spetsiaalselt süvendatud kohas vette kasta. Sõltuvalt sellest, kuidas juttu ja jaksu jätkub, kestab saun kella 22 või südaööni välja. Saunakorraga käib ihu harimas reeglina oma 15 inimest, teiste hulgas ka lapsi. Sarnaselt Kõljala saunaga maksab saunakord külaseltsi liikmetele 2 eurot ja ülejäänutele 3 eurot, lapsed saavad puhtaks aga puhta muidu.

Andres Jalaka sõnul kasutavad Karja külasauna hoonet ka muud huvigrupid. Siin käivad koos kohalik külaselts ja jahiselts, samuti ajab siin omi asju Kaitseliidu Leisi rühm.

Tagasi üles