Uus meeskond võtab ette muuseumi identiteedi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Juba päris kaua on muuseumil olnud lossi välismüüri kujuline logo, aga see ei ole brändimise mõttes kõige parem,” lausus muuseumi nõukogu esimees Jaanis Prii.
“Juba päris kaua on muuseumil olnud lossi välismüüri kujuline logo, aga see ei ole brändimise mõttes kõige parem,” lausus muuseumi nõukogu esimees Jaanis Prii. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Saaremaa muuseumi juhtkond tahab lisaks praegusele logole uuendada mäluasutuse kogu visuaalse kontseptsiooni.

Saaremaa Muuseumi sihtasutuse juhatuse liige Rita Valge ütles, et turundamise ja toodete arendamise juures on praegu kogu aeg tunda, et asutusel ei ole oma visuaalset identiteeti. “Sinna läheb kogu temaatika, mis puudutab seda, kuhu muuseum edasi liigub, mis sõnumit kannab, milline on tema väljanägemine igal plakatil, igal tänukirjal, igal lausel, mis Facebooki läheb. See kõik vajab läbitöötamist,” selgitas ta.

Küsimusele, mis muuseumi senisel identiteedil viga on, vastas Valge, et praegune logo kui niisugune ei ole üldse halb, aga selle abil ei saa paraku üles ehitada kogu turundust ja tootearendust.

Töö on plaanis tellida professionaalidelt. “Meie anname sisendid, et kes me oleme, kes me tahame olla ja kuhu me tahame minna,” selgitas Valge.

Ta märkis, et visuaalse kontseptsiooni loomine on kirjas muuseumi arengukavas ja see on asutuse järgmise aasta üks prioriteete. “Küsimus on loomulikult rahastamine ja kas kohalikul omavalitsusel oleks võimalik õlg alla panna,” lausus ta.

Sel nädalal arutas muuseumi identiteedi teemat ka asutuse nõukogu. “Juba päris kaua on muuseumil olnud lossi välismüüri kujuline logo, aga see ei ole brändimise mõttes kõige parem,” lausus muuseumi nõukogu esimees Jaanis Prii. “Ma ei ütleks, et see nüüd üle parda läheb, aga tuleb mõelda, kuidas seda kasutada ja mis ehk noorematele inimestele on atraktiivsem,” arvas ta.

Prii märkis, et vanem generatsioon ei pidanud visuaalset identiteeti varemalt võib-olla nii väga oluliseks. “Uued inimesed on nüüd altimad neid asju ette võtma,” lausus ta, nentides, et muuseumil on mingil määral vanamoelisuse hõngu küljes, kuni selleni, et suur osa ekspositsioonist on 30 aastat vana.

Tagasi üles