Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
/nginx/o/2019/04/27/11995966t1h8249.jpg)
Kuressaare haridusasutustest linnaarstile viimase kümne aasta jooksul laekunud statistilised andmed õpilaste tervisliku seisundi kohta näitavad, et võrreldes teiste koolidega on laste tervis mõnevõrra viletsam Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Selle põhjuseks võib olla kaks asjaolu – ühest küljest on SÜG-is küll suurem laste vaimne koormus, kuid samas on seal ka järelevalve laste tervise üle põhjalikum.
Kuressaare linnaarst Juri Zabellevitš ütles, et saamaks paremat ülevaadet linna haridusasutustes õppivate noorte tervisest otsustas ta süstematiseerida viimase kümne aasta vältel koolidest saadud andmed, mis kajastavad õpilaste tervislikku seisundit.
„Koolides töötavad tervishoiutöötajad kontrollivad meie õpilaste tervislikku seisukorda igal õppeaastal,” selgitas Zabellevitš. „Kõik need aruanded ja andmed laekuvad ka linnavalitsusse.”
Peamiselt jälgitakse õpilaste rühti ja nende nägemist, kuid vaatluse all on loomulikult ka muud laste füüsilist arengut kajastavad näitajad. „Panin kõik need aastate jooksul meile laekunud statistilised andmed tabelitesse, et neid siis omavahel võrrelda,” rääkis linnaarst. „Sealjuures võtsin tabelite koostamisel aluseks eelkõige need haigused, mis on mingil määral seotud koolikeskkonnaga – need on rühihäired, skolioos (see on juba äljaarenenud rühihäire), lampjalgsus, halvenenud nägemine, ülekaalulisus ja kõrge vererõhk.”
Ei pretendeeri lõplikule tõele
Linnaarst rõhutas, et tema koostatud graafikud ja diagrammid meie õpilaste tervisliku seisundi kohta ei pretendeeri kindlasti lõplikule tõele, kuid mingi ülevaate olukorrast need siiski annavad.
„Kõigepealt tuleb silmas pidada, et laste tervislikku olukorda ei ole uuritud ühe ja sama metoodika järgi,” rääkis Zabellevitš. „Seda on erineval viisil teinud erinevad inimesed, kel on pediaatria vallas erinev kogemus.
” Kui kogu selle info oleks näiteks kogunud ühe ja sama metoodika alusel üks spetsialist või uurimiskomisjon, siis oleksid võrdlusandmed erinevates koolides õppivate laste tervisliku seisukorra kohta kindlasti palju objektiivsemad.
Linnaarst tõi näite, et 1990. aastate lõpus ja käesoleva aastakümne alguses on Saaremaa ühisgümnaasiumis käivitunud mitmed projektid, mille eesmärgiks on õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja parandamine.
„Kui jälgime neid tabeleid, siis ilmnebki kõigepealt see, et SÜG-is on näiteks rühihäiretega laste arv teinud hüppe ülespoole just sajandivahetusel,” märkis linnaarst.
Tema sõnul on see seletatav sellega, et sajandivahetuse paiku hakati ühisgümnaasiumist nimetatud probleemi ja selle profülaktikaga lihtsalt aktiivsemalt tegelema.
Tagajärjeks oli, et hoolikam kontroll tõstis statistiliselt kohe ka nende laste arvu, kel oli rühiga mingeid probleeme. „Kuid samas on ühisgümnaasiumis käivitunud ka vastav profülaktiline tegevus, mille tulemusena on rühihäiretega laste arv viimastel aastatel taas vähenenud,” ütles Zabellevitš.
Nagu graafikutest ilmneb, on rühihäiretega laste arv Saaremaa ühisgümnaasiumis täna teiste koolidega võrreldes enam-vähem samal tasemel. „Pigem võib täheldada seda, et SÜG-i eeskujul on ka ülejäänud haridusasutused küsimusega senisest aktiivsemalt tegelema hakanud,” lisas linnaarst.
Kui aga võrrelda rühihäiretega laste arvukust Kuressaare linnas ja riigis tervikuna, siis oleme me Juri Zabellevitši sõnul nö keskmisel tasemel. Tõsi küll, Saaremaa ühisgümnaasiumis on see näitaja siiski praegu veel veidi kõrgem – seal esineb rühihäireid umbes 28%-l õpilastest, riigi keskmine näitaja jääb umbes 25% piirimaile.
Liiga suur vaimne pinge
Kui õpilaste rühihäirete fikseerimisel oleneb lõpptulemus paljuski sellest, kuivõrd suure kogemusega on inimene, kes seda tööd teeb, ja millist metoodikat ta kasutab, siis mõnevõrra objektiivsemalt kajastab meie koolide õpilaste tervislikku seisukorda nägemishäireid puudutav statistika. Nägemishäirete fikseerimine on ju konkreetsem ja toimub kõikjal üldjoontes sama metoodika järgi.
„Kahjuks tuleb nentida, et ka siin on olukord Saaremaa ühisgümnaasiumis võrreldes teiste koolidega mõnevõrra kehvem,” ütles Juri Zabellevitš. 2005/2006. õppeaasta andmed näitavad, et ligi kolmandikul SÜG-i õpilastest esineb mingi nägemishäire (meditsiinilises keeles nimetatakse seda täpsemalt refraktsiooni ja akommodatsiooni häireks). Kuressaare gümnaasiumis, Kuressaare põhikoolis ja Vanalinna koolis oli sama näitaja vastavalt 11,2%, 12,9% ja 23,2%.
Linnaarst avaldas arvamust, et selle üheks põhjuseks võib olla, et ühisgümnaasiumis on õpilaste õppekoormus ja vaimne pinge teiste koolidega võrreldes suurem. „Me ju teame, et sinna kooli lähevad need lapsed, kes on orienteeritud eeskätt õppimisele, tegelevad rohkem vaimse tööga ja kelle edasine eesmärk on ilmtingimata jätkata oma õpinguid mõnes kõrgkoolis,” kommenteeris Zabellevitš.
„Kuid loomulikult pole õpilaste kehv nägemine eranditult vaid ühisgümnaasiumi probleem,” lisas linnarst kohe täpsustuseks. Paar aastat tagasi Kuressaare kahes koolis (Kuressaare gümnaasiumis ja Vanalinna koolis) läbi viidud küsitlus teemal „Laps ja kuvar” näitas, et nägemishäiretega laste arvukus kasvab järjepidevalt ka meie teistes koolides. Umbes 2000 lapse küsitlemine tõi välja ka põhjused, miks meie õpilaste nägemine aastast aastasse pidevalt halveneb.
„Peamine põhjus seisneb selles, et meie lapsed veedavad üha rohkem aega kas arvuti taga või siis telerit vaadates,” rääkis Juri Zabellevitš. „Tänapäeval on juba paljudel kodus arvuti. Meie küsitlus tõigi välja ühe selge korrelatsiooni: mida rohkem tegeleb õpilane elektrooniliste arvutimängudega, seda suurem on tõenäosus, et halveneb tema nägemine.”
Rohkem liikumist ja muud füüsilist tegevust
Kuressaare linnaarsti väitel pole meie linna õpilaste tervisliku seisukorra halvenemine mingi erakordne nähe – pigem üldine, kaasajale iseloomulik tendents, mis ilmneb suuremal või vähemal määral kõigis arenenud riikides.
„Peamiselt on meie koolinoorte terviseprobleemid seletavad sellega, et õpilased on suhteliselt väheliikuvad ja kooli tunniplaanis olevad kehalise kasvatuse tunnid ei kompenseeri laste füüsilise tegevuse vajadust,” rääkis linnaarst. Küsitlused näitavad, et mida noorem on laps, seda rohkem ta väljas liigub, kuid mida vanemaks ta saab, seda paiksemaks muutub.
„Seletatav on see ehk sellega, et lapse vanuse kasvades kasvab ka tema õpikoormus, sest lõpuklassides valmistuvad kõik selleks, et kuskile kõrgkooli sisse saada,” ütles Zabellevitš.
„Tagajärjena kasvab aga vaimne pinge, mis omakorda tekitab olukorra, kus meie lastel sagenevad hüpertooniajuhtumid, kehveneb silmanägemine ja tekivad rühihäired.”
Kuressaare linnaarsti sõnul on üheks võimalikuks retseptiks, kuidas kujunenud olukorda leevendada, vana ja üldtuntud tarkus – rohkem liikumist ja üldse füüsilist tegevust ning vähem arvutit.