/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/25/16378392t1h3f78.jpg)
Lähenevad jaanipühad toovad taas fookusesse saarte ühenduvuse ja turismi kestlikkuse. Kui jaanide eel on praamid tavapäraselt välja müüdud ja sadamates kujunevad järjekorrad, siis ülejäänud aastat iseloomustab pigem vaikus. Värske avaliku arvamuse uuring kinnitab, et kõrged praamihinnad on oluline takistus saarte turismi ja majanduse arengus.
Õiglane Praamiliiklus MTÜ tellitud Norstati uuringust selgub, et iga viies Eesti elanik on kokku puutunud sellega, et reis saartele on praamipileti hinna tõttu ära jäänud. Statistikaamet andmetel külastas 2024. aastal Saaremaad 10 000 turisti vähem, kui aasta varem.
20% küsitlusele vastanutest nentis, et nad ise või nende tuttav on jätnud suursaare reisi ära praamipileti hinna tõttu. Samuti leidis 63% vastanutest, et nad külastaksid saari sagedamini või kaaluksid seda, kui praamipilet oleks soodsam. Mõju avaldub laiemalt kogu Eesti-sisesele turismile - saarlastest omakorda kinnitas ligi 80%, et nad käiksid mandril tihedamini, kui laevapilet oleks odavam.
Praamiühenduse hinna kujunemist analüüsinud majandusekspert Juhan Põldroos toob uuringus välja, et turism moodustab saartel kuni kaks korda suurema osa SKP-st kui Eestis keskmiselt. Seetõttu on praamitasude majanduslik mõju eriti tugev. Tema analüüsi järgi kaotasid saared 2023. aastal ainuüksi turismi arvelt hinnanguliselt 7 miljonit eurot SKP-st, mis on suurem kui samal aastal kohalikele pakutud praamipileti soodustuste kogumaksumus (u 5-6 miljonit eurot).
“Turist on see, kes pakub saarte inimestele tööd. Kahju, mida tekitab tema eemale jäämine, on hinnanguliselt suuremgi, kui saartele pakutav riiklik soodustus praamipiletile,” rõhutab Põldroos. 2022. aastal tõusid üleveotasu hinnad 43%, sellest teavitati ettevõtjaid mõni kuu ette. See on muutnud saartel tegutsevate ettevõtetele planeerimise keeruliseks ja pidurdab investeeringuid. Ettearvamatu majanduskeskkond mõjutab otseselt inimeste elatustaset.
MTÜ Õiglane Praamiliiklus on alustanud liikumist, et kutsuda üles valitsust kehtestama stabiilset ja läbimõeldud hinnapoliitikat, mis arvestab nii ettevõtluse kui ka kultuuri ja kohalike elanike vajadustega. “Saared ei tohi jääda turismi äärealaks. Vajame õiglast ja toimivat ühendust, mis toetaks kogu Eesti arengut. MTÜ on valitsusele edastanud nii õigusliku kui ka majandusliku analüüsi ning ootame pingsalt pakutavat lahendust,” ütleb mittetulundusühingu esindaja Tarmo Sumberg.