Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
/nginx/o/2019/04/27/11998450t1h9805.jpg)
Käänuline kruusatee, kadakad palistamas maan-teepervi, sekka üksikud rändrahnud ja mitut liiki puud-põõsad. Niisugust maalilist pilti saab nautida Tika tallu sõitja.
Eelmisel nädalavahetusel võõrustas Tika pererahvas ratsasportlasi, kes tulid Saaremaale mitmest Eesti ratsaklubist. Kõrkvere mail toimus ratsaspordivõistlus „Pöide karikas“. Tänavu kandis traditsiooniline jõuproov kuuendat järjenumbrit. Enne „Pöide karikat“ peeti Tikal väiksemaid võistlusi. Nõnda siis on see kant ratsutajaile juba kümmekond aastat tuttav.
Tika talu peremees ja -naine on sünnilt tallinlased. Tõsi küll, peremees Kalvar Ige juured on kõvasti Kõrkvere paeses pinnases kinni. Poisikesena veetis Kalvar kõik suved koos õega vanavanemate juures. Vanaisa jutud elust enesest, saarlastest ja Saaremaast ja saaremaine atmosfäär meeldisid Kalvarile niivõrd, et täiskasvanuna otsustas ta ühel heal hetkel pealinna tolmu jalgelt pühkida ja esivanemate maile elama tulla.
Tallinlannast abikaasa Aili oli mehe plaaniga päri, kuigi temal võttis Saaremaa olustikuga aklimatiseerumine mõne aasta aega.
„Tükk aega läks nii, et elasin nii Tallinnas kui ka Saaremaal. Mõlemal pool olid oma tööd. Üleminek ei tulnud järsku,“ arutleb Aili Ige.
Praegu tunnevad Kalvar ja Aili end nagu igipõlised saarlased. Tika hobusekasvutus-, ratsaspordi- ja turismitalu on tuntust kogunud nii Eestis kui ka välisriikides.
Talu pidamine on Kalvar Igele hobi. Põhitööks on mehel Orissaares Viitaneti võrguvabriku juhtimine.
„Siin on tõesti selline rahu ja vaikus. Elamiseks väga sobiv paik,“ kiidab Kalvar kadakate keskel olemist.
Ratsaspordi edendamiseks on pererahvas suutnud väga palju ära teha. Kõige uuemaks ehitiseks on maneež, mis võimaldab klubi liikmeil talvelgi normaalselt treenida. Lisaks tahab peremees harjutamisväljakuid juurde rajada, ringaia teha, vahest uue talligi püsti panna.
Aastatega on „Pöide karikas“ populaarsust võitnud. Toetajaiks on nii Pöide kui Orissaare vald. Õla on alla pannud kohalikud ettevõtjad.
„Kõike ise teha ei jõua. See on ju tore kui väljastpoolt appi tullakse,“ rõõmustab peremees. Noorte ratsutajate treenerina tegutseb Aili Ige, kes ei väsi oma õpilasi kiitmast. Tikal käiakse isegi Kuressaarest ja Orissaarest. Talus tunnevad hobustega askeldajad end nagu kodus.
Juba kaheksandat aastat treenib Tika talus noori saarlasi võistlejana Eesti esikümnesse kuuluv mitmekordne Saare maakonna meister Ebbe-Liisa Sõnajalg.
„Eks ma elangi suvel siin. Mul on selleks kõik võimalused olemas,“ kiidab Ebbe-Liisa Sõnajalg pererahvast.
Talvelgi püüab Ebbe-Liisa nii tihti Saaremaal käia kui võimalik, et siin tüdrukute treeninguid juhendada. Ebbe-Liisa arvates meeldib eksootiline Kõrkvere nii hobustele kui ka ratsutajaile.
Treenerid peavad oma hoolealuste saavutusi just niisugusteks, mis hinge rahulolu toovad.
Igavust perenaine ja peremees ei tunne. Suviseid töid on palju. Üheks mahukamaks on hobustele sööda varumine. Peremehe arvates tuleb heina teha 170–180 tonni ringis.
Esimene varss sündis Tika talus seitse aastat tagasi. Sellest ajast siiani on oma hobused igal aastal järelkasvu andnud. „Parimal aastal sündis kümmekond varssa. Ostame ka hobuseid juurde,“ teavitab Kalvar Ige.
Ebbe-Liisa ütleb, et Kalvar oskab hobuseid valida. „Tal on väga hea maitse. Sporthobuste koha pealt saan minagi sõna sekka öelda, aga kui ma seda ka ei teeks, oleksid siin ikka väga head hobused,“ on Ebbe-Liisa peremehe hobustevalikus veendunud.
Matkajate kasutada on Tika talus eesti tõugu hobused. „Klubil on kümmekond eesti tõugu hobust ja ka ponisid, kellega kuni 16-aastased harjutavad ja võistlevad,“ selgitab peremees.
Suve jooksul teenindab Tika talu üsna palju huvilisi, kes ratsa ümbruskonnaga tutvuvad. Kiviviske kaugusel asub looduskaunis Kübassaare poolsaar. Lähiümbruses on teisi ilusaid paiku. Kaugemad külalised on tulnud Jaapanist, rääkimata soomlastest, lätlastest, sakslastest ja rootslastest. Eestlasi käib ka.
Eelmise nädala neljapäeval, vahetult enne võistlusi oli Ailil ja Kalvaril juba väike närv sees.
„Oleme endale võtnud ikkagi suhteliselt vastutusrikka ülesande korraldada koduõuel suuri võistlusi,“ muretseb Aili Ige.
Nüüd võime öelda, et kahepäevased võistlused läksid igati korda. Rahule jäid võistlejad, korraldajad ja kohtunikud.
Villemsonid on Tikast vaimustuses
Ratsaspordile pühendunud Villemsonide pere on viimastel aastatel Tika ratsaklubiga tulemusrikast koostööd teinud. Eestimaa kõigi aegade kuulsamaid ratsasportlasi ja treenereid Jüri ja Helgi Villemson annavad oma kogemusi saarlastele meelsasti edasi.
Helgi Villemson on talu miljööst niivõrd vaimustuses, et ei raatsinud sellel Saaremaa käigul Kuressaardegi sõita. „Siin on ääretult tore. Kadakad on niivõrd muinasjutulised, nad on mulle eluaeg meeldinud,“ räägib tallinlanna.
Saarlaste teotahet hindab kogenud treener kõrgelt. Helgi kiidab Tika talu peremeest-perenaist.
„Pererahvas on ratsutamise heaks nii palju teinud. Lapsed, kes siin käivad, on hästi töökad ja toredad. Igal aastal üllatab Tika pere millegi uuega.
Eurotasemeni on küll veel natuke maad, aga küllap jõutakse sinnagi.
Edaspidi võivad siin toimuda ka rahvusvahelised võistlused. Selleks on aga vaja korralikku talle,“ selgitab Helgi Villemson.