Politsei tagasivaade poolaastale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harva esineb sellist poolaastat nagu seda oli käesoleva aasta esimene pool. Aasta algus mõjus politseinikele motiveerivalt, kevad pani meid organisatsioonina proovile, esitas aga ka väljakutseid koostöö parandamise aspektist ning pani senisest veelgi otsustavamalt tegutsema.
Motivatsioonisüsteemi paranemine
Aasta algus tõi endaga kaasa kauaoodatud palgatõusu ning teadmise, et ka lähiaastatel on valitsus hea seismas selle eest, et oleksime tööjõuturul konkurentsivõimelised. Sellised positiivsed sõnumid vähendasid politseitöölt lahkujate hulka, mis aga veelgi parem – mitmed, kes olid meie ridadest parema palga peale lahkunud, tulid tagasi südamelähedasele tööle. Täiesti mõistetav on, et materiaalsetel kaalutlustel seisavad noored inimesed oma pere ja kodu rajamise lävel olles valikute ees, peavad otsustama millise hinnaga ja millest loobuda.
Aasta alguses rakendunud karjäärisüsteem andis võimaluse ka neile headele spetsialistidele, kes ei ole juhi rollis, karjääriredelil edasi liikuda. Meie prefektuuri 422 politseiametnikust edutati kokku 111. Eeltingimuseks oli tulemuslik töö, politseis töötamise staaž ning politseiametnikele kohustuslike eriettevalmistuse ja füüsiliste normatiivide täitmine.
Ka see võimalus andis palgalisa ning annab tulevikuks kõigile teadmise, et ametiredelil tõusmiseks ei pea himustama juhi kohta, vaid väga oluline on tulemuslik töö oma valdkonna hea spetsialistina.
Tunnetatud ühtsus ja jõud
Aprillikuu lõpp ja maikuu algus panid proovile meie professionaalsuse ning andsid kinnitust, et ühtsuses peitub jõud. Ühtmoodi tublid olid nii need, kes abijõududena pealinna läkitati, kui ka need, kes kodukanti tavapärasest suurema koormusega tööle jäid. Kiire õppimisvõime ja tahe midagi üheskoos ära teha tagasid selle, et kriitiline situatsioon lahendati oskuslikult ning tõenäoliselt hoiti ära mitmesuguseid õigusrikkumisi.
Mõistetav oli see, et avalikkuse tähelepanu oli koondunud sündmustele, mis toimusid Tallinnas ja Ida-Virumaal, ning kajastamist leidis kõik nende sündmustega seonduv. Teen siinkohal kummarduse kõigile neile kolleegidele, kes jäid tööle nn tagalasse ehk siis mitmekordset töökoormust kandma meie maakondadesse.
Liikusin sel perioodil regioonis üsna palju ringi, et olla kursis sellega, kuidas suudetakse tagada vajalikus ulatuses politseilise teenuse osutamine – väljakutsete teenindamine, liiklusjärelevalve, avaliku korra tagamine ja muu. Kõik, kes olid kohtadel tööl, tegid oma tööd täie vastutustundega ning nurisemata, et puhkeaeg jääb lühikeseks või tööd on liiga palju.
Arusaadav , et sellises erilises situatsioonis on ühtsuse ja üksteise toetamise tunne hästi tugev – lõputult inimvõimeid proovile panna ei ole võimalik, kriitiline situatsioon elatakse üle lihtsalt üksteist toetades ja teatud perioodiks kas või viimaseid jõuvarusid kokku võttes.
Järgnevalt näide elust enesest, mis ilmestab eelkirjeldatut. Ühel päikesepaistelisel pühapäeva hommikul tuli teade, et Sindi linna piiril on kraavis laip. Olin läheduses ning sõitsin ka ise sündmuskohale.
Patrull-ekipaaž oli juba sündmuskoha puutumatuse taganud ning oodati operatiivgruppi. Patrullis oli kaks naispolitseinikku (piirkonna meespolitseinikud olid pealinna saadetud), keda olin harjunud nägema väga säravate ja energilistena. Nende positiivne suhtumine ning rõõmus meel olid säilinud, kuid tumedad silmaalused viitasid väsimusele.
Minu küsimusele, millal neil viimati vaba päev oli, vastasid nad, et nüüd oleme tööl olnud seitse päeva järjest. Siinkohal lisan, et politseiniku tööpäev patrullis ei ole kaheksa tundi päevasel ajal, vaid hoopis pikem ja peamiselt õhtustel-öistel aegadel. Kusjuures ka nendel tublidel politseinikel olid kodus ootamas pereliikmed.
Alkoholimüügi piirangud ja laulupidu kui koostöö proovikivid
Koostööd teha ja ühtsed seisukohad kujundada oli ülikiiresti vaja siis, kui ilmnes, et otstarbekas on piirata alkoholimüüki, sest valitses oht, et volbriööl ja sellele järgneval ajal võidakse avaliku korra rikkumisi toime panna paljudes kohtades.
Kuigi esialgu juhtus üksteisest väiksemaid möödarääkimisi ja vastavasisulise ettepaneku erinevaid tõlgendusi, oli lõpplahendus positiivne – piirangud kehtestati kõigis meie maakondades ning esialgselt riskiohtlikuks hinnatud periood möödus raskemate avaliku korra rikkumisteta. Mitte kellelegi ei ole ju saladuseks, et alkoholijoobes inimesed on emotsionaalsemad, konfliktialtimad ning et enamik mõtlematuid tegusidki, mida hiljem kahetsetakse, pannakse toime joobeseisundis.
Siinkohal tunnustan meie regiooni maavanemaid, kellega koostöö selles küsimuses sujus väga kenasti.
Ajal, mil erakordsed sündmused olid jäänud seljataha, pandi meie koostööoskus uuesti proovile – üheskoos vajas lahendamist laulupeoliste majutuskohtade valvamine. Oli üksjagu piikide murdmist, sest lihtsaima lahendusena nähti politsei kasutamist valvuri rollis. Kujunenud situatsioon näitas ilmekalt seda, et kui seistakse probleemiga silmitsi, ei taha mitte kõik asjaosalised otsust vastu võtta, sest see tähendab ka vastutuse võtmist.
Üsna vaevarikas protsess oli selgitada, et on muid võimalusi ja lahendusi, selgitada, et politsei kasutamine valvuritena toob kaasa politseijõudude vähenemise maakondades, millega kaasneb ilmselge oht, et tekib probleeme turvalisuse tagamisel kohtadel.
Saadud kogemus oli kõigile asjaosalistele heaks õppetunniks, et turvalisuse tagamine ei ole pelgalt politsei pärusmaa, erinevatel osapooltel on oma roll, vastutusala ja ka vastutus. Selgeks sai, et koostööd tehes on võimalik probleeme lahendada, leida optimaalsed lahenduskäigud.
Inimelude säästmine liikluses
Paralleelselt eelkirjeldatuga hakkas kostuma statistikat jälgides ja seda analüüsides häirekellasid, mis andsid märku sellest, et liiklus vajab jõulist sekkumist. Kuust-kuusse kasvas liiklusõnnetuste arv, varasemate aastate vastavate ajaperioodidega võrreldes kasvas vigastatute ja hukkunute arv. Möödunud aasta esimesel poolel hukkus Lääne regioonis liikluses 14 inimest, käesoleval aastal 26.
Analüüsides traagiliselt lõppenud õnnetuste põhjusi on selge, et suurimateks ohuallikateks on lubamatult suure kiirusega sõitmine, turvavarustuse kasutamata jätmine ja joobes juhtimine. Politsei otsustas jõuliselt sekkuda ning pöörata liiklusohutusele kui prioriteetsele valdkonnale veelgi enam tähelepanu ning karmistada karistuspoliitikat.
Oleme osast oma ettevõtmistest ka meedia vahendusel eelnevalt teada andnud, sest meie eesmärgiks on tormilise liikluse rahustamine, mitte võimalikult paljude karistamine, ning tulemuseks peaks olema traagiliste tagajärgedega õnnetuste vähenemine.
Taas kord on põhjust kõnelda ka selles valdkonnas ühe meie põhiväärtuse – koostöö – olulisusest. Justiitsministeeriumi haldusalaga koostöö selles vallas on tulemuslik ning paadunud liiklushuligaanidele on kohtud meie taotlusel mõistnud arestipäevi. Ei ole ju mõtet lõputult trahve määrata ning tõdeda, et need on tasumata. Võimalikult kiiresti kohaldatav ja tuntav karistus, mis järgneb rikkumisele, on ilmselt kõige mõjusam. Senisest enam kasutame ka meile antud õigust juhtimisõiguse äravõtmiseks.
Järjekindlat kihutajat peaks see mõtlema panema ja valiku ette seadma – kas kihutan edasi ja jään teatud ajaks jalameheks või käitun lubatu piires.
Suvi, puhkuste aeg, on meile töörohke, sest inimesed sõidavad puhkuste ajal ringi, käivad paljudel üritustel, mida Eestimaa erinevais paigus hulgaliselt korraldatakse, naudivad suverõõme.
Meie eesmärk on kaasa aidata sellele, et sügisel oleks kõigil mõnus möödunud puhkusele mõelda, et mälestuskilde ei tuhmistaks tumedad varjud. Soovitame kõigil ka puhkusel olles arvestada teiste inimestega, erinevate piirangutega, kehtestatud korra ja antud soovitustega.
Turvalist suve jätku!