Omavalitsused ootavad kadakasi aegu

Maaleht, 5. august 2008

Omavalitsusi ootavad põnevad ja ka ärevad ajad, sest Toompea koalitsioonis on oodata kokkuleppeid haldusterritoriaalse reformi või haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas.

Kui reformist või ümberkorraldustest ka seekord midagi välja ei tule, suudavad omavalitsusüksuste elu vürtsikaks teha nii kavandatav uus kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) kui ka avaliku ja erasektori koostööd pärssiv, et mitte öelda välistav raamatupidamistoimkonna juhend nr 17 (RTJ-17).

Lisaks uutele seadustele on oodata aasta teises pooles üllatusi kindlasti neil valdadel ja linnadel, mis ei olnud 2008. a eelarve koostamisel konservatiivsed.

Seda seetõttu, et üksikisiku tulumaksu laekumine, mis esimesel poolaastal oli üldiselt ja üle Eesti väga hea, võib koondamiste tõttu aasta lõpupoole kokku kuivada.

Ma usun, et nii üleriigilised kui maakondlikud omavalitsusliidud hakkavad pidama riigiga läbirääkimisi kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi säilitamise ja tasandusfondi kärpimiskavade üle.

Ja kui juba läbirääkimisteks läheb, siis võiks eesmärgiks olla kogu üksikisiku tulumaksu andmine omavalitsusüksustele.

Samuti on endiselt päevakorras omavalitsusüksuste tugevdamise ja maavalitsuselt teatud funktsioonide üleandmise/ülevõtmise temaatika.

Haldusterritoriaalsed muudatused on hädavajalikud ja muutmist on

kavandatud pikki aastaid.

Seni pole kokkuleppele jõutud ja mitmed riiulil tolmuvad reformikavad kannavad nende koostamise ajal ametit pidanud ministrite nime.

Pidevalt käib mingi protsess ja terve hulk inimesi teeb tööd, mille tulemustega pole olnud suurt midagi peale hakata.

Terve mõistus ütleb, et esimese sammuna tuleb saavutada poliitiline konsensus ja alles siis hakata tegelema maakaardi värvimise ja õigusaktide eelnõude koostamisega. Ka tasuks juurelda, kas haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärk saab olla konkreetne fikseeritud arv omavalitsusüksusi.

Vahest peaks ümberkorralduste eesmärgiks olema see, et need omavalitsusüksused, mis suudavad oma elanikele vajalikul tasemel avalikku teenust pakkuda, saavad seda ka edaspidi teha.

Eraldi tegeletaks siis nendega, kes ei suuda. Reformi või haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlemise hetkesituatsiooni hinnates tuleb kahetseda, et Loodus ei saanud omanimelist kava lõpule viia,

kuid lootus sureb viimasena...

Urmas Arumäe