Pimedad õppisid valge kepi abil ohutult liiklema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa puuetega inimeste kojas korraldatud koolitusel õpetas kogenud liikumisõpetaja nägemise kaotanud inimestele, kuidas valge kepi abil nii istuda kui ka astuda ilma end ohtu seadmata.
Teisipäeval toimunud koolitusel osales kuus inimest: Toivo, Leino, Anu, Margo, Anneli ja Juta. Neist neli olid täielikult nägemise kaotanud, üks vähese nägemisvõimega ja üks nägija, puuetega inimeste koja sotsiaaltöötaja Juta Levin, kel silmad kinni seoti, et ta saaks koolituse läbi teha pimedatega samaväärselt.
Koolitust alustas Heleni koolis lasteaiaõpetajana töötav liikumisõpetaja Anne Külvi sellega, et selgitas õppureile, kuidas tundmatusse ruumi sisenedes kindlaks teha, milline see on, ja kuidas seal komistamata liikuda. Kui ruumi astutakse koos saatjaga, siis on saatja ülesanne olukord pimeda jaoks lihtsamaks teha, öeldes ette, kus miski täpsemalt asub. “Seejuures ei tohi kunagi öelda, et see asub “seal” või “siin”. Pimedale tuleb alati öelda, kas paremal, vasakul või otse ees,” rääkis Anne.
Kiirustada ei tohi
Kui pime on ruumis aga üksi, siis tuleb tal hakata liikuma seina äärest ruumi keskme suunas, hoides valget keppi diagonaalselt enda ees ja liigutades seda õlgade laiuselt edasi-tagasi välistamaks võimalikke takistusi. Samal ajal tuleks õrnalt käeseljaga katsuda, mis esemed ruumis asuvad. “See käib igal pool ühtemoodi, kas või postkontorisse sisenedes,” kinnitas õpetaja.
Lisaks ruumi tundmaõppimisele selgitas Anne pimedatele ka seda, kuidas on õige ilma kepita, kuid saatjaga liikuda. Kõik koolitusest osavõtjad said ükshaaval koos õpetajaga läbi proovida, kuidas uksest siseneda, istumiseks tool leida või kitsastest kohtadest läbi pugeda. Selgeks tehti ka reeglid, kuidas pimeda saatja linnatänavail liikudes takistustega kohakuti jõudes käituma peab, et pime ohtlikku olukorda ei satuks. “Kõige tähtsam on alati rahulikuks jääda, rabeleda ei tohi. Ning saatja ei tohi kunagi kiirustada ega pimedat enda ees lükata,” rõhutas Anne Külvi.
Julgelt tänavale
Siseruumis liikumise järel räägiti läbi reeglid, kuidas valget keppi õigesti liigutada, kuidas seda olenevalt olukorrast käes hoida ja kuidas keppi üles leida, kui see käest peaks pudenema. Pooleteise tunniga oli kõik oluline läbi proovitud, misjärel astuti värskete teadmistega puuetega inimeste koja suurest saalist otse tänavale. Riburada pidi suundusid koolitusel osalejad saatjate ja valgete keppide abil Pikalt tänavalt Kihelkonna maanteel asuvasse Säästumarketi sööklasse. Ikka vaikselt ja rahulikult, ilma komistamata.
Saaremaa pimedate ühingu esimees Anneli Lõhmus ütles Saarte Häälele, et ühepäevane koolitus sai teoks tänu hasartmängumaksu nõukogu rahastatud projektile, mille nimeks “Hoitud väärtused”. Ta märkis, et pimedate liikumiskoolitusi on Saaremaal ka varem tehtud, kuid mitte mitmele inimesele korraga ja pimedate ühingu kaudu. “Saaremaa inimesi on pimedate liidu korraldatud liikumisõpetuse projektis siiski osalenud,” lisas Eesti pimedate liidu projektijuht Anne-Mall Kroon.