Starmani kaabeltelevisioon on Kuressaares digivalmiduseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Starmani kaabelvõrgust on Eestis digitelevisiooni valmidusega kaetud 95 protsenti ning kliendid saavad ise valida, kas nad vaatavad digi- või analoogpilti. Kuressaare kliendid näevad aga jätkuvalt vaid analoogpilti, sest siinne kaabelvõrk pole digivalmidusega veel kaetud.
Kaabelvõrkudes üle Eesti on praegu paralleelselt kasutusel nii analoog- kui ka digitelevisioon. Kaabel-digitelevisiooni erinevus digilevist on see, et kaabeltelevisiooni klientideni jõuab telepilt läbi kaabelvõrgu. Starman AS-i kommunikatsioonijuht Laura Mardisalu selgitas, et kõigepealt jõuab telekanali signaal digitaalselt valguskaablite või väliskanalite puhul ka satelliitide kaudu Starmani digi-TV peajaamadesse.
Peajaam edastab digisignaali vastava piirkonna kaabelvõrku ning televaatajani jõuab telepilt kaabelvõrgu pistikust maja- või korteriseinas. Starmani kõneisik lisas, et kaabelvõrgu digitaliseerimine ja uue peajaama paigaldamine poleks Starmanile Kuressaares sugugi probleemiks, kui neil oleks võimalik leida lahendus 80 digitaalse telekanali ülekandeks Kuressaarde. Tavaliselt rendivad nad selleks Eesti Energia või Eesti Raudtee fiiberoptilisi ühendusi, kuid Kuressaares kumbki neist teenusepakkujatest infrastruktuuri ei oma.
“Seetõttu otsime praegu alternatiivseid võimalusi suurema hulga digikanalite edastamiseks Kuressaarde, et saaksime seal kaabelvõrgu kaudu ka digitelevisiooni pakkuda,” selgitas Laura Mardisalu. Üheks lahenduseks võiks tema sõnul olla riikliku Estwin-projekti raames rajatav fiiberoptiline võrk.
Mis puudutab võimalikku digipööret kaabeltelevisiooni võrkudes, siis selles osas Starmani esindaja sõnul midagi konkreetset paika pandud ei ole. Seega kavatseb vähemalt Starman kaabel-TV edastamist paralleelselt ka analoogformaadis jätkata.Mardisalu möönis, et kaugemas tulevikus tõenäoliselt see üleminek tehnoloogia arengust lähtuvalt siiski tuleb, sest tulevik ongi digitelevisiooni päralt. “Digitaaltelevisioon võimaldab edastada ka kaabelvõrkudes rohkem telekanaleid, kõrgeraldusega üliselge pildi ja ruumilise stereoheliga HD-kanaleid ning pakkuda ainult digitelevisioonile omaseid lisavõimalusi,” selgitas ta.
Lisaks suuremale arvule telekanalitele sisaldab digi-TV ka digitaalseid raadioprogramme. Laura Mardisalu märkis, et kui Eesti riik otsustab ka kaabelvõrkudes analoogtelevisiooni edastamise lõpetada, siis on ääretult oluline, et määrataks mõistliku pikkusega üleminekuaeg, nagu see oli ka digilevile ülemineku puhul. Näiteks 2–3 aastat. See võimaldab nii televaatajatel, teenusepakkujatel kui ka elektroonikakauplustel üleminekuks rahulikult valmistuda.