Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
Põllumajandusuuringute keskus arvutas USLE-mudeli abil välja, et Saare maakonna põldudel on vihmaveest põhjustatud erosioon 3–4 korda väiksem kui Põlva- ja Võrumaal.
Vee-erosioon on probleemiks eelkõige mägistel ja künklikel aladel, mitte Saaremaal, ütles põllumajandusuuringute keskuse mullaseire büroo juhataja Priit Penu. Seevastu Põlva- ja Võrumaal on kohti, kus vihmaveel on mulla ärakandmisel päris suur roll.
Samas sõltub erosiooni ulatus üsna palju ka maakasutusest, sellest, mis põllul kasvab. “Kui seal on mets või rohumaa, siis on erosioon palju väiksem, kui oleks mõnel haritaval põllul,” selgitas Penu. Esmakordselt Eestis kasutusele võetud USLE-mudel analüüsib vee-erosiooni mõju tuvastamiseks maakasutust, nõlva pikkust ja kallet ning muid faktoreid.
Penu sõnul tehakse sama mudeli alusel järgmisel aastal erosioonikaardid ka ülejäänud maakondadele. Küll aga on Saaremaal probleemiks tuuleerosioon ehk mullaosakeste liigutamine tuule mõjul. Eriti annab see tunda rannikulähedastel aladel, kus on tuultele avatud maad liiv- ja turvasmuldadega, mida tuul kõige kergemini liigutab.