/nginx/o/2012/06/14/12014953t1h098a.jpg)
Küüditatute mälestuseks läideti 1272 küünalt (Lisatud galerii!)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilsel leinapäeval kogunesid saarlased Kudjape kalmistule represseeritud saarlaste mälestusmärgi juurde, et ühiselt meenutada olnud aegu ja kuulata päevakohaseid kõnesid.
Nii mõnelegi eakale tõi pisara silmanurka kodutütar Ida Johanna Loeli viiulimäng või Saima Pildre ja Urve Hirsi meenutused möödunud sajandi neljakümnendatest aastatest, kui nemad pidid lapsena asuma teele tundmatusse.
“Me ei tea, kas suudame neile, kes sellise koledusega hakkama said, andestada,” ütles Kuressaare linnapea Mati Mäetalu oma kõnes. “Neid aegu me ei tohi unustada,” toonitas Saare maavanem Kaido Kaasik.
Saaremaa Memento juht Rein Väli avaldas aga lootust, et raske tee läbiteinutel jätkub siiski tervist ja jaksu edaspidiseks, et vähemalt kordki aastas kokku tulla. Ei teeks ju kedagi rõõmsaks uudis, et “suri viimane küüditatu”. Hingepalvet pidasid EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan ja EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ülempreester isa Andreas.
Pärast hardushetke Kudjapel sõideti Roomassaare ja Jaagarahu sadamasse – paikadesse, kust saarlased kunagi oma teekonda külmale maale alustasid. Õhtul süüdati aga Saaremaa naiskodukaitsjate eestvedamisel Kuressaare kesklinnas 1272 küünalt – just nii palju oli neid saarlasi, kes juuniküüditamise ja sellele järgnenud nädalate jooksul kodudest viidi.
[nggallery id=8]