Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/12/12/12016840t1haf9b.jpg)
Kes sel aastal Karujärve suusaradadele sõitma satub, võib kindlasti imestada, et ühte kohta on senise metsa asemel tekkinud lagendik ja mägi. MTÜ Karujärve Tervisespordikeskus rajas nimelt suusaradade vahele Saaremaa kohta täiesti arvestatava kelgumäe.
“Kaks päeva enne lume tulekut saime valmis,” ütles MTÜ juhatuse liige Simmo Kikkas. Paar kilomeetrit enne pikema suusaringi lõppu rajaveerde ehitatud kelgumägi on 110 m pikk, kõrguste vahega 12 meetrit ja ligikaudu 30 meetrit lai. Alguses järsema, kuid peamiselt üsna lauge profiiliga rada lõpeb “väikese kausiga”. Seda selleks, et keegi liigsuure hoo tõttu metsa ei põrutaks.
Kelgumäe kõrvale on jäetud kitsam riba mäest üles tulijatele. Suusatajaid kelgumägi segada ei tohiks, kuna mäe alguskoht jääb rajast veidi eemale ja kõrgemale. Mägi sobib laskumiseks igasuguste vahenditega, olgu selleks siis kelk, lumelaud ehk kas või snowtube’iks kutsutav atraktsioon. Autoparklatest on mäeni veidi küll kõmpida, kuid suusaradade rajameistri Aivar Kallase sõnul sõidetakse sinna ka teerada sisse, et ei peaks lumes sumpama.
Kelgumäe ehitustööd algasid juba kevadel, kui märgiti ja võeti maha puid. Sügisesse jäid ekskavaatoritööd. Kelgumäge süvendati ning väljatõstetud pinnas ja kännud tõsteti servadesse täiteks. Kikkase sõnul tehakse ka kelgumäe põhjad sarnaselt suusaradadele kõvemaks.
Mäe ehitus käis koostöös RMK-ga, kelle maadel Karujärve suusarajad asuvad. Nimelt on RMK heade plaanide puhul nõus oma kulu ja kirjadega metsa maha võtma ja ära viima. Mäe n-ö viimistluseks saadi Kikkase sõnul raha riigi reservfondist.
Karujärvel on plaanis veelgi uuendusi, kuid nendeni Kikkase sõnul sel talvel ei jõuta. Nimelt on soov parklate juurde püstitada väike palkmaja, kus inimesed saaksid riideid vahetada ja miks mitte ka väikese supi süüa.
Rahvapuuduse üle Karujärvel kurta ei saa. Kikkas ütles, et ka sel aastal käis siin esimese lume nädalavahetusel mõlemal päeval oma 70–80 inimest. Kui on ilus talvine päikesepaisteline päev, võib tema arvates päevas rajalt läbi käia täitsa vabalt inimest 300–400.
Juba on välja pakutud lahendusi ka kelgumäe arendamiseks. Nimelt olid lumelauasõitjad pakkunud, et raja alguses võiks olla väike platvorm, et veelgi paremat hoogu saada. Kikkas ja Kallas arvasid, et selle peale tasub mõelda.
Küsimusele, kas Karujärvele varsti ka elekter jõuab ja rajad valgustatud saavad, Kikkas kindlat vastust ei andnud. Ütles, et sellel oleks mõtet küll, kuid kulukas on see ka. Elektrit läheks tegelikult vaja mitte niivõrd radade valgustamiseks, vaid just näiteks ürituste korraldamise tarbeks ja muidugi ka vintsi jaoks, mille rajal toimetajad loodavad kunagi kelgumäe kõrvale panna. See vähendaks kelgutajate jalavaeva mäest üles vantsimisel.
Hetkel on suusaradade olukord Kikkase sõnul hea. Maha on sadanud ca 40 cm kohevat lund ja tõsine töö heade radade ettevalmistamiseks käib.
Mõlemad mehed palusid kõikidelt suusatajatelt mõistmist ja arusaamist, kuna radasid hoitakse korras ikkagi vabatahtliku tööga. Samuti ei öelda ära kellegi abikätest.