Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/24/15847478t1hdcc5.jpg)
/nginx/o/2015/01/21/12030019t1hd0c5.jpg)
Kuressaare linnavalitsus tunnistas varisemisohtliku maja Komandandi tänav 11A ehitusprahiks ja palub muinsuskaitseametilt luba prahi ärakoristamiseks.
Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo saatis teisipäeval muinsuskaitseametile taotluse palvega väljastada maja omanikule Slavik Bõstrovile ehitusprahi koristamiseks koristustööde luba.
Taotlust põhjendas abilinnapea eksperdi ettepanekuga hoone kohe lammutada. “Viivitamine lammutusotsuse vastuvõtmisega viib selleni, et hoone tuleb inimese ohutuse tagamiseks lammutada ehitusmehhanismidega, suutmata hoones säilitada veel olemas olevaid miljööväärtuslikke ehitusdetaile,” rõhutas Kurisoo.
Hoone oli eluohtlik juba 2008. aastal koostatud ekspertiisiakti järgi ja maja taastamine pole enam võimalik. Katuse kandekonstruktsioonid on täielikult ja teise korruse vahelaed ca 70–80 protsendi ulatuses mädanenud.
Igasugune ehitus- ja restaureerimistöö elamus on ehituskonstruktsioonide ebastabiilsuse ja elamus valitseva mikrokliima tõttu ohtlik.
“Möödunud seitsme aasta jooksul on hoone muutunud veelgi ohtlikumaks, tegemist ei ole enam ehitusseaduse mõistes hoonega, vaid linnapilti risustava inimestele ülimalt ohtliku amortiseerunud ehitusmaterjaliga. Eluohtlikkuse tõttu tuleks hoone piirata ohutus kauguses hoiatussiltide ja piiretega,” lisas Kurisoo.
Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks ütles, et eelmise sajandi 30. aastatel ehitatud elamus on säilinud miljööväärtuslikke detaile nagu siseuksed, kaks pottahju ja puidust keerdtrepp. “Lammutamise järel selgub, kas mingeid materjale saaks veel kasutada,” märkis ta.
Kui tavaliselt alustatakse ajaloolise hoone lammutamist lammutusprojekti koostamisest, siis praegusel juhul tehakse mõõdistustööd lammutamise ajal, sest hoones viibimine on ohtlik.
Krundi uuesti hoonestamiseks tuleb esmalt koostada detailplaneeringu eritingimused, mis panevad paika hoone mahu, katusekalde, kõrguse ja materjalid. Ajalooliselt on krundil Rootsi ja Garnisoni tänava nurgal olnud ka abihoone. Seega saaks krundile tulevikus ehitada kaks uut hoonet.
Majaomanikult eilse päeva jooksul tema plaanide kohta kommentaari saada ei õnnestunud.
Abilinnapea Taavi Kurisoo kinnitusel on linna probleemsed hooned kaardistatud ja neil hoitakse koos politseiga silma peal.
“Probleemsete hoonetega tegeleme vastavalt ohuhinnangule. Järgmine hoone, millega fokusseeritult tegeleme, asub Kaare 3 kinnistul,” teatas Kurisoo. See on Nõukogude piirivalvele kuulunud kolmekordne ehitis, kus olid köögiplokk ja söökla ning ohvitseride eluruumid.