Avatud kalasadamate päev meelitas rahva mere äärde

EI OLNUD VALUS: Melissa Kaare, pooleldi tallinlane, pooleldi saarlane, oli seda etendust Õismäe Nurmenuku lasteaias juba näinud. “Mulle meeldib, tuli ei olnud valus,” ütles Melissa pärast katses osalemist. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kui Nasva sadamat külastas tuhatkond inimest, siis Mõntu sadamas käis samal ajal, läinud laupäeval toimunud kolmandal üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval rahvast kümme korda vähem. 

Ringsu sadamat Ruhnus uudistas paarkümmend inimest.

Päikesepaisteline kevadilm meelitas Nasva klubi taha esitlusplatsile pereemasid ja -isasid koos lastega, samuti eakaid taate ja memmesid. Varasematel tulijatel õnnestus sadamast koju minna värske räimega, hilisematele jäid tühjad pihud.

Praetud räime said aga maitsta kõik soovijad. Kokk Tanel Ojala jagas ka näpunäiteid, kuidas merehõbedat rukkikamas paneeritult praadimisel maitsestada. Samas pakkus ta Eesti rahvuskala degusteerimiseks. “Väga maitsev. Võtsin kohe kaks portsu,” oli Vaba Rahva Laulu korraldaja Ülo Kannisto kalaroaga rahul.

Õngitsejaidki jagus Nasva jõe äärde parasjagu. Nii pisikesed kui ka suured tundsid heameelt väljasikutatud kaladest. Millist sööta õnge otsa panna ja millist kalapüügivarustust soetada õpetas Marko Maisa.

Päevajuht Priit Öövel kutsus rahvast osa saama muustki põnevast. Keskpäeval andis ansambli Öösorr  solist ja kitarrist Öövel klubi taha ülespandud suures telgis meeleoluka kontserdi.

Lapsed said end proovile panna Tartu AHHAA teaduskeskuse teadusteatri etenduses “Kolm põrsakest”, osaledes juhendaja õpetuse järgi vaatemängulistes rollides. “Saaremaale me tihti just ei satu. See siin on etenduse jaoks mõnus paik. Lapsi, kes meie trikke vaadata tahavad ja ise kaasa mängida soovivad, on päris palju,” rõõmustas teatritegija Signe Parts.

Mõntu sadamat uudistas keskpäeval neli daami Pärnust. “Puhkame Saaremaal ja siin saime esimest korda elus traallaevale. Laeva nimi on Ingel. Käisime ka kaptenisillal. See oli küll mugav. Istusime toolis ja tundsime ennast korraks laevapere liikmena. Vaiksema tuulega läheksime Ingliga kasvõi ise püügivetele,” jäi pärnakas Helen nähtuga rahule.

Saaremaa merekultuuri seltsi liige Raja Vaga meenutas aega, mil Mõntust meritsi Ventspilsi sõideti. “Sõitsin kolm aastat Ventspilsi vahet. Olin Scania peal tööl. See oli tore aeg,” rääkis Vaga. “Sadam on selle ajaga võrreldes palju muutunud. Uusi hooneid on ehitatud. Kõik on heakorrastatud. Ainus asi, mida kalasadamas pole, on kala. Lootsime, et saame siit värske leivakõrvasega koju minna. Suitsukala saime aga küll mekkida.”

Kaavi küla mees Viljar Aadussoo, kes parasjagu Ingliga tutvust oli teinud, kiitis uut kalatraalerit, öeldes, et vanade väikeste traallaevadega võrreldes on vahe nagu öö ja päev. Veel arvas Aadussoo, et oleks ikka kena küll, kui meritsi ühendus Ventspilsiga taas avataks. “Aga millal, kes seda teab,” lisas sõrulane pessimistlikul toonil.