Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/19/7420753t1hd68f.jpg)
/nginx/o/2015/11/11/12051717t1h8bcd.jpg)
Kuressaare jahisadamas pakkisid ehitajad eile viimaseid asju kokku, kuna augustis alanud rekonstrueerimistööd on lõpule jõudnud.
Kuressaare sadama kapten Oskar Jõgi oli tehtud töödega igati rahul ja naljatas, et nüüd on vaja ainult automaatikainsener palgata, kuna sadamahoone on varustatud kõiksugu uue tehnikaga. Ta lisas, et kohalik komisjon on objekti juba üle vaadanud, kuid esmaspäeval külastavad sadamat EAS-i esindajad.
Nimelt eraldas EAS väikesadamate võrgustiku meetmest Kuressaare linnavalitsusele Kuressaare sadama arendamiseks 182 569 eurot. Kokku läksid tööd maksma ligi 260 000 eurot, millest umbes 80 000 eurot oli linna omaosalus. Uuendustöid tegi AS EBC Ehitus.
Lisaks muule sai sadamahoone rekonstrueerimise käigus uue küttesüsteemi, soojustuse ja aknad. Jõgi selgitas, et enne tuli tal talvel oma tuba elektriradiaatoriga kütta. Nüüd on hoone varustatud aga mitme õhksoojuspumbaga. Olmeruume kütab aga õhk-vesisoojuspump.
Hoone soojustamine peaks kasuks tulema ka kohviku pidamisele. Jõgi märkis, et seni on kohviku rentnikud vahetunud pea igal aastal ja ühe põhjusena on välja toodud just seda, et talvel pole külma tõttu võimalik kliente teenindada. “Nüüd saab talve läbi sees olla ja ei saa enam selle põhjuse taha pugeda,” arvas Jõgi.
Kõigil neil, kes sadamat veesõidukiga külastavad, on nüüd aga võimalik kasutada värskenduskuuri läbinud pesuruume ja sauna. “Kui suvel käib siit sanitaarruumidest läbi üle tuhande inimese, siis on ju teada, mis seisus need pärast kuutteist aastat tahes-tahtmata olid,» tõdes Oskar Jõgi, et enne remonti nimetatud ruumid head just välja ei näinud.
Enim on sadamakapten rahul aga sellega, et faarvaater, kus vesikasvud vohama kippusid, sai korralikult puhastatud. Lisaks ehitati ka viimasel kail välja vee- ja elektritarbimise punktid ning paigaldati poide uued ankruketid. Jõgi sõnul olid vanad ketid juba küllaltki roostes ja möödunud aastal olevat üks neist ka katki tõmmatud.
Jahte käis sadamas sel hooajal Oskar Jõgi sõnul vähem kui möödunud aastal, mil Kuressaaret külastas 404 jahti ja 97 kaatrit. Tema hinnangul ei mõjutanud külastatavust mitte niivõrd rekonstrueerimistööd, vaid pigem see, et kevadel olid viletsad ilmad.
Varem on leheveergudelt läbi käinud Saaremaa merispordi seltsi idee seada Kuressaare sadamas sisse oma klubihoone. Saaremaa merispordi seltsi juhatuse liige Jaanis Prii ütles, et praegu mingit konkreetset plaani ei ole, kuid linnavalitsusega on seda teemat iseenesest arutatud küll. “Jahtklubi teema on jätkuvalt huviorbiidis,” märkis Prii, kuid lisas, et praegu on seltsil mitmed suured projektid käsil, mis oma aja nõuavad. Üks on näiteks Zoom8-klassi purjetamise maailmameistrivõistluste korraldamine Roomassaares järgmise aasta augustis. Jaanis Prii lausus, et praegu ei ole selts uuenenud jahisadamaga veel tutvumas käinud, kuid seda tehakse kindlasti.