/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2025/04/22/16791952t1hd38b.jpg)
Hankemenetlus viidi lõpule pool aastat tagasi ning 22. aprillil kehtestati detailplaneering. Hetkel ootab projekt ehitusloa kinnitamist, mille järel saab alustada ehitustöödega, vahendab kommunikatsioonibüroo In Nomine.
2026. aasta kevadel valmiva 14,55 miljonit eurot maksva jaama protsessid käivad kinnistes süsteemides, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust. Ehitustöid teostab Mapri Ehitus
„Tegu on tehniliselt keeruka ja uuendusliku projektiga, milles osalevad erinevad rahvusvahelised partnerid. Hetkel saame öelda, et koostöö sujub väga hästi,“ ütles Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi. „Ehitustöödega alustame kohe pärast ehitusloa kinnitamist, mis loodetavasti juhtub lähiajal,“ lisas ta.
“Mapri Ehitus on rajanud eelnevalt Maardu biogaasijaama, Estoveri biogaasijaama ning osalenud üldehituse partnerina ka Aravete ja Ilmatsalu jaamade ehitusel," lisas Väärsi.
Tahula biogaasijaam hakkab kasutama kohalike farmide kõrvalprodukte, millest toodetakse keskkonnasõbralikku biometaani.
“Me kasutame ära kohalike farmide substraate, väärindame need biometaaniks ja anname tulemuseks keskkonnasõbraliku energia tagasi kogukonnale. Suuname tootmisprotsessist üle jäänud toitainerikka materjali tagasi põllumeestele, mis vähendab vajadust kunstväetiste järele,” ütles Artur Laul, Mereranna Põllumajandusühistu juht ning lisas, “See projekt asub täpselt Saaremaa suurimate farmide vahelises keskpunktis, mis tagab lühemad transpordi vahemaad ja vähendab maanteede koormust.“
„Biometaani tootmine annab meile kindluse, et suudame kasutada kohalikke ressursse energia tootmiseks,“ ütles Artur Laul. „Erinevalt varasematest biogaasijaamadest on Tahula jaamas kõik protsessid planeeritud kinnistesse süsteemidesse, mis tähendab minimaalset lõhnaeritust.“
Projekti elluviimine loob Saaremaale uusi töökohti nii jaama töös kui ka seotud sektorites. Kokku on projektiga seotud kuni 12 uut töökohta ja aitab säilitada pikas perspektiivis kuni 1000 töökohta põllumajanduses, märkis Artur Laul.
Taustainfo
Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni kodulehelt pärineva info kohaselt on biogaas taastuvenergiaallikas, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest, põllumajandusjäätmetest ja biomassist. Biogaas tekib anaeroobse kääritamise tulemusena ning koosneb peamiselt metaanist (50–70%) ja süsinikdioksiidist (30–40%), sisaldades ka teisi gaasilisi komponente. Biogaasi puhastamise ja süsihappegaasi eemaldamise järel saadakse biometaan – maagaasiga võrreldava kvaliteediga taastuvkütus, mille metaanisisaldus ületab 97%.