Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2016/06/15/12065917t1h58c7.jpg)
Valjala keskuses asuva kortermaja läbisadava katuse kauaoodatud remont võib takerduda majaelanikust invaliidi maksujõuetuse taha.
Valjala alevikus Posti tn 14 asuva kahekorruselise korterelamu elanike Harri ja Heli sõnul vajab 50 aastat tagasi ehitatud 12 korteriga elamu avariilises olukorras katus kiiremas korras väljavahetamist.
Möödunud sügisel peetud majaelanike koosolekul lepiti kokku, et katuseremondiga alustatakse suvel ning vastavalt sellele, kas korter on kahe- või kolmetoaline, kujunes osamaksuks 1100 eurot või 1450 eurot. Tööde alustamiseks tuleb korteriomanikel tasuda osamakse 20. juuniks. Remondi eelarve on umbes 16 000 eurot.
Tänaseks on kokkulepitud summa kogutud kõigil korteriomanikel, välja arvatud invaliidsuspensionär Aada Hallikäärel, kel jääb 117 euro suurusest pensionist kätte 80 eurot. Iga kuu tasub töötu naine 38 eurot kümme aastat tagasi võetud kiirlaenu tagasimaksmiseks.
Lahendust ei ole
Aada Hallikääre sõnul sai ta möödunud sügisel Valjala valla sotsiaaltöötajalt lubaduse, et vald aitab tal osamakset tasuda. Tollal oli veel ka elus Aada voodihaige ema ja Aada pakub tagantjärele, et võib-olla ilmutas vald heldust emale mõeldes. Nüüd, kus osamakseks oleks kiiresti raha vaja, andis vald Aadale teada, et katuseremondi hüvitamine ei ole valla ülesanne.
Aada sõnul oleks ta toetuse eest valmis vastutasuks vallas tööd tegema, aga mingit tööd vallal pakkuda polevat. Miinimumpalgaga ameti leiaks naine ehk Kuressaares, kuid kogu teenistus kuluks sel juhul bussisõidule. Aada sõnul on ta mänginud loteriid, kuid siingi pole saatus teda soosinud.
Majaelanik Harri sõnul on Aada sattunud väljapääsmatusse olukorda, mis tahes-tahtmata mõjutab ka teisi korteriomanikke. Kui Aada ei ole võimeline osamaksu tasuma, siis kukub katuseremondi plaan suure tõenäosusega läbi või lükkub edasi tulevikku. “Uut katust on meil vaja siiski juba sel aastal, sest vastasel juhul tööde maht ja kulud suurenevad,” märkis Harri.
Harri sõnul pole ka ülejäänud majaelanikud jõukate killast, mistõttu kõigil on tulnud oma osa kokkusaamiseks pingutada ning kellelgi ei ole võimalust Aada puuduolevat summat katta. Harri hinnangul on Aada olnud raha kogumisel loid, kuid Aada sõnul kuluks tal oma praeguse sissetuleku juures osamaksu kokkusaamiseks vähemalt 10 aastat.
Kõne alla võiks tulla korteri müümine, kuid sel juhul võib Aada sattuda kuuse alla. “Siis saab Eesti riik omale ühe kodutu juurde,” ütles Aada Hallikäär, kes praegu elab tuttava juures ja on oma korteri tegelikult hoopis välja üürinud. Üüriraha Aada aga kasutada ei saa, kuna see läheb hoone remondifondi vanade võlgnevuste katteks.
Ainus lootus annetused
Ja ega korteri müüki panek iseenesest mingit lahendust olukorrale tuua pruugi. Samas majas on üks korter müügis 4500 euroga, aga aasta jooksul pole keegi seda osta soovinud. “Inimesi on oi kui palju käinud, aga keegi ei soovi,” sõnas majaelanik Heli. “Katus jookseb läbi, korteril on aknad vahetamata.”
Heli sõnul on hirmuäratav, et Eestis puudub seadus, mis Aada-taolisi inimesi aitaks. “Kuhu peab sellises olukorras inimene pöörduma, kas ainuke võimalus on sellisel juhul annetusi küsida?”
KOMMENTAAR:
Aare Martinson, Valjala vallavanem
Valla sotsiaaltöötaja on Aada Hallikääre murega kursis, sellest on juttu olnud. Mis katuseremonti puutub, siis see on eraomandi ehitustöö ja pole otsene valla kohustus. Ka pole sellekohast taotlust valda kunagi tulnud ja me pole seda vallavalitsuses kunagi arutanud. Et selline asi on päevakorral, tuli ka mulle ootamatult, aga nüüd olen aru saanud, et ega ka kõigil teistel seda katuseraha koos ole.
Vald on toetanud Aada Hallikääre igapäevast hakkamasaamist ja toimetulemist ja toetame ka edaspidi. Selles osas on vald oma kohustusi täitnud.