Nii nagu kõikjal Eestimaal toimus ka Orissaare gümnaasiumis Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud aktus.
Eesti lipu kandis saali noorkotkas Keith Saarkoppel, keda assisteerisid kodutütred Kertu Goidin ja Hedina Madisson. Ühiselt lauldud eesti hümn kõlas võimsalt.
Mõni nädal varem oli õpilasesindus esitanud kõigile klassidele luulevormis palve kirjutada kaheksa rida Eesti Vabariigile (idee autor Miina Hõbenael). Suur tänu teile, 1.–12. klass! Tänu kõigile teile sai valmis vahva ühislooming.
Kandlehelide saatel kogunes lava ette kaksteist oma klassi esindavat noort inimest. Oli klasside ühisloomingut ja kõige nooremate puhul veidike klassijuhatajate suunavat tuge, kuid oli ka väga nauditavat autoriluulet. * * * Tuhat üheksasada kaheksateist… siis kedagi veel polnud meist, kuid iseseisvaks Eesti sai! Nüüd tulevik meil ees on lai… Praegu aasta on kaks tuhat seitseteist… Varsti Eestimaa saatus sõltubki meist! Julgelt, kindlalt liigume edasi, püsib Eesti riik vabana sedasi!
* * * Eesti – mu kodu kesk tuuli ja merd. Me vaarisad Sinu eest valanud verd. Su rüppe ma sündisin, isade maa. Seda valikut ise ma teha ei saand. Su paepinnal kasvand, mu juured on sinus. Su valud ja rõõmud on üheks saand minus. Kui ka kauguste kutse mind eemale viib, tean – mu juured on sinus, mu kodu on siin.
Aktuse lõpetasid päevakohaste lauludega lastekoor Sirtsud ja neidudekoor. Dirigent oli Anne Kann, kontsertmeister Kairit Levit.