Saada vihje

Pealinnast tagasi pöördunud noored tahavad säilitada Kihelkonna kooli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
PARTNERID: Pealinnast saarele naasnud Raimo Heinam (vasakul) ja Taavi-Aadu Ait on valmis Kihelkonna elu ülesmäge sikutama.
IRINA MÄGI
PARTNERID: Pealinnast saarele naasnud Raimo Heinam (vasakul) ja Taavi-Aadu Ait on valmis Kihelkonna elu ülesmäge sikutama. IRINA MÄGI Foto: IMG_4595

Ligi kaks aastat tagasi loodud MTÜ Kihelkonna TIOK on maha saanud juba hulga kiiduväärt tegudega, kuid nende peaeesmärk on säilitada Kihelkonna kool.

Olgu selleks nüüdisaegne jõusaal, laste seiklusrada või hulgaliselt muid ellu viidud ideid, kõik need on kantud eesmärgist muuta kohalike elu huvitavamaks ja peatada Kihelkonna väljasuremine, räägivad MTÜ Kihelkonna TIOK juhatuse liikmed Raimo Heinam ja Taavi-Aadu Ait.

Mõlemad mehed on pärit Lümanda vallast, elanud vahepeal pealinnas ja kolinud koos perega Kihelkonnale viimase paari aasta sees. Nii Reimo kui ka Taavi-Aadu ja veel kümmekond MTÜ lapsevanemast asutajaliiget püüavad oma tegevusega jõuda punkti, kus kooli säilimise põhjendused kõlaksid veenvamalt kui sulgejate argumendid.

Eelkõige on kooli säilimiseks vaja lapsi. Pealinnas Securitas Eesti AS-i tegevjuhina töötava Raimo peres on kaks last ja tarkvarainsener Taavi-Aadu peres neli last. Lisaks neile on Kihelkonnale tulnud teisigi noori ja laste arv on piirkonnas kasvamas, mitte vähenemas. MTÜ tegutseb selle nimel, et peresid tuleks juurde veelgi. Elukeskkond iseenesest on ju mõnus, kool korralik ja väga heade õpetajatega, ütlevad Raimo ja Taavi-Aadu.

Uusi asju sünnib järjest

Et koolihoonel oleks rohkem rakendust, loodi MTÜ eestvedamisel Kihelkonna koolimajas majutustingimused kuni 50 osavõtjaga laagrite korraldamiseks. Narikohad, madratsid ja voodiriided on olemas. Samuti söökla ja kokatädid, jääb ainult korraldamise vaev. Esimesed laagrid on nüüdseks juba toimunud.

Kihelkonna rahvamaja enne vaid pisteliselt kasutust leidnud jõusaalile osteti juurde hulk treenimisseadmeid. Varem nädalas loetud tunnid avatud olnud treeningupaika saab nüüd kasutusõiguse lunastada 5 euro eest kuus. Trennivälisel ajal annab kaart igale pere liikmele õiguse käia saalis suvalisel lahtioleku ajal. Nüüdseks on välja antud umbes 40 kaarti. “Leidub mehi, kes käivad siin trennis iga päev, kasutamine on ikka kõvasti suuremaks läinud,” kinnitab Raimo Heinam.

Eelmisel aastal tegi MTÜ Kihelkonna laulukaare kõrvale laste professionaalse seiklusraja. Selle jaoks koguti muu hulgas raha 2016. aasta advendikohviku üritustega. Ka Facebooki infolisti “Kihelkonna tegusad inimesed” taga seisab MTÜ, nende toel valmis ka Kihelkonna kooli koduleht. Oluline üritus on suvelõpupidu, toimuvad kirbuturud ning avatud hoovide ja kohvikute päev, loetlevad Raimo ja Taavi-Aadu.

Pole rahul rahvamajaga

Raimo Heinami sõnul ei hoia nad oma arvamust vaka all. “Kui miski ei meeldi, ütleme selle suhteliselt valjusti ja karmilt välja, nii et me oleme siin kindlasti ka vaenlasi kogunud.” Näiteks jäi MTÜ vastuseisu tõttu katki plaan kolida vanadekodu koolimajja. Nüüd on hooldekodu korralikult renoveeritud ja sobib väga hästi ka oma senisesse asukohta.

Üldse ei ole MTÜ liikmed rahul Kihelkonna rahvamaja juhtimisega, mis jätab kogukonna kõrvale. Rahvamaja on enamasti kinni ja pidude aeg inimestega läbi rääkimata. “Meil on suur hulk rahvast seotud laulukooriga ja kui koor on kuskil reisil, siis pole väga mõtet mingit vallapidu teha, sest väga suur osa inimesi jääb tulemata,” toovad Raimo ja Taavi-Aadu näite vajakajäämisest rahvamaja juhtimises.

Raimo ja Taavi-Aadu selgitavad, et Kihelkonna TIOK tähendab teisisõnu Kihelkonna Tegusate Inimeste Oma Kodu. Tagurpidi lugedes on TIOK koit, millise nimega ühing on Kihelkonnal samuti kunagi tegutsenud. Aga koit tähendab ka ärkamisaega. “Meie MTÜ on üks aktiivsete inimeste seltskond, kes tahavad, et elu Kihelkonnal läheks paremaks,” annavad mehed teada. “Inimesed on haritud ja kogemustega, mõne projekti kirjutamine ei ole meil tükki küljest võtnud.”

Tagasi üles