Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2019/01/11/12125773t1h6715.jpg)
Kuressaare haigla kirurg-uroloogil Andres Sarjasel on täna, laupäeval, puhkepäev. Ometi on seekordne laupäev tohtri jaoks teistest erilisem, sest, nagu Sarjas ise ütleb: “60 aastat kukub ju turjale.”
Väärika ea saabumist tähistava numbri ees kirurgiakliiniku vanemarst dr Sarjas hirmu ei tunne. “Nõukogude ajal oleks kuuekümnesena saanud juba pensionile, aga tänapäeval pole see mingi vanus – mina ei kujuta küll praegu ette, et peaksin nii hea tervise ja vitaalsuse juures pensionile minema!” arvab ta.
Tõsi, ka meeste keskmine eluiga on praegu kõrgem kui nõukaajal, teab oma igapäevatöös meeste tervisemuredega tegelev tohter. Ja lisab: “See, et tervena elatud aastad keskmisele elueale järele jõuaksid, võtab muidugi veel aega.”
Et see üldse juhtub, selles kipub Sarjas aeg-ajalt aga lausa kahtlema – kui meie praegust noorsugu vaatab. “Küllaltki passiivne, istub arvutis või oma nutitelefonis, liigub vähe,” kirjeldab ta tüüpilist tänapäeva noort.
Tähtis füüsiline aktiivsus
Omaenda hea tervise saladuseks peab Andres Sarjas harmoonilist pereelu. “Õnneks on probleemid lastega minust täiesti mööda läinud,” ütleb mees, kes 2008. aastal pälvis Saare maakonna aasta isa tiitli. “Mu lapsed on edukad inimesed ega ole mulle peavalu teinud.”
Kolme lapse isal Andresel on ka kaks lapselast. “Juba sel aastal on neile kahele lisa tulemas,” märgib ta rahulolevalt.
Et oma tervist säilitada, peab inimene füüsiliselt aktiivne olema, leiab dr Sarjas. Maakodus tal soojal ajal toimetamist jagub – kasvõi muruniitmine on selline töö, mida tuleb teha pidevalt. Sügistalvine aeg on aga sobiv hobide jaoks. Kord nädalas käib Andres Sarjas koos väimehega tennist mängimas, oma proua Piretiga käib ta aga seltskonnatantsutrennis.
“Kuna mul ei ole muusikalist kuulmist, siis meeldivad mulle pigem aeglasemad tantsud, mille rütmi ma ilusti ära taban,” muigab ta. Olgu tantsud kiiremad või aeglasemad – et need selgeks saada, tuleb ikkagi vaeva näha. Nii et nahk märg ja higi tilgub.
Andres Sarjas nimetab end isehakanud saarlaseks. Pärit on ta hoopiski Tartust. Saaremaale kolis koos abikaasa ja pere esimese lapsega pea 35 aastat tagasi. Oma esimest tööpäeva Kuressaare haiglas mäletab dr Sarjas hästi. Kuupäevgi on täpselt meeles: 6. august 1984.
Sarjase sõnul pole tema esmamulje saarlastest kui väga sõbralikest ja abivalmis inimestest aastate jooksul muutunud. Seda, et ta mandrile ei jäänud, dr Sarjas ei kahetse. Tööd jagub tal siingi kuhjaga. “Püüan tööaega maksimaalselt ära kasutada – kui mul ei ole statsionaaris lõikuste päeva, saan selle aja sees oma patsiente ambulatoorselt teenindada,” räägib ta. “Suures kliinikus ei pääseks ükski patsient niiviisi osakonda minu juurde vastuvõtule nagu siin, sest seal on selleks kindel aeg. Selline asjade korraldus võtaks aga töölt paindlikkuse. Siin Kuressaares saan patsiendi enda juurde kutsuda hommikul kella poole kaheksaks või hoopis pärastlõunal kella poole viieks – just nii, kuidas mul aega on.”
Arst peab aega leidma
Oma töös lähtub dr Sarjas põhimõttest: patsiendi jaoks peab aega olema. Muidu jääks patsiendile tunne, et tohter ei suhtu temasse täie tõsidusega.
Kuigi uroloogi vastuvõtul käib ka naisi, on enamik doktor Sarjase patsientidest mehed. Sageli ei hakkagi meespatsient naissoost perearstile oma tervisemuret lahti seletama, vaid palub saatekirja uroloogile. “Ma ei leia, et see oleks vale, sest meestel on naisarstile natuke raskem mõnest probleemist rääkida,” lausub dr Sarjas.
Uroloogi sõnul on meeste terviseteadlikkus aastate taguse ajaga võrreldes kindlasti paranenud.
“Mul kõlavad pidevalt kõrvus ühe patsiendi sõnad: “Sarjas, sa oled kõik meie küla mehed läbi vaadanud, vaata mind ka!”,” ütleb tohter.
Oma ametile on dr Sarjas truuks jäänud seetõttu, et tohtritöö pakub talle rõõmu. “Kui saad patsienti aidata ja näed, et ta on rahul – see on minu kui arsti jaoks tunnustus,” sõnab ta. “Isegi kui saaksin võimaluse otsast peale alustada, valiksin just selle töö, mida praegu teen.”