Eesti väikseim töötute arv on Ruhnu saarel

TEAVET JAGAMAS: Tepcompi tegevjuht Hendrik Reek (paremal) tutvustab Kuressaare töö- ja karjäärimessil huvilisele elektroonikatootmises töötamise võimalusi. Foto: Maanus Masing

Saare maakonna töötute seas annavad tooni 25–54-aastased inimesed, kes on omandanud üksnes põhi- või üldkeskhariduse.

Tänavu märtsi lõpu seisuga oli Saare maakonnas registreeritud 602 töötut. Mullusega võrreldes on seda tublisti vähem – toona samal ajal oli töötuid koguni 735, näitavad statistikaameti avaldatud ja töötukassa infole tuginevad andmed.

“Numbrid räägivad enda eest – inimesed leiavad endale töö ja arvestades suurema töökäte vajadusega kevadsuvisel perioodil, on inimestel ka valikuvõimalus tööandjate osas,” kommenteeris töötute arvu vähenemist mullusega võrreldes töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik.

Maakonna töötute arv tänavu märtsis – 602 – on kahe varasema kuuga võrreldes püsinud peaaegu muutumatuna: jaanuaris oli töötuna kirjas 606 ja veebruaris 605 inimest.

Eestis oli 31. märtsi seisuga töötuna arvel 33 397 inimest ehk peaaegu sama palju, kui Saare maakonnas elanikke kokku. 15 maakonna hulgas oli suurima elanike arvuga Harjumaa ühtlasi suurima töötute arvuga – töötuna arvele võetuid oli seal 12 825. Järgnesid Ida-Virumaa 5903 ja Tartumaa 3308 töötuga. Saare maakond jäi oma töötute arvu poolest selles edetabelis aga tagantpoolt neljandale positsioonile. Vähem oli töötuid vaid Jõgeva- (566), Lääne- (555) ja Hiiumaal (145).

Kõige rohkem oli Saare maakonnas töötuid 31. märtsi seisuga arvel suurima haldusüksuse ehk Saaremaa valla elanike seas – 565. Aasta eest oli see arv siiski suurem ehk 692. Muhu vallas vähenes töötute arv aastaga 40-lt 34-ni.

Ruhnu registris kolm töötut

Rahvastikuregistri järgi Ruhnu elanikena kirjas olevate inimeste seas oli töötuid nii tänavu märtsis kui ka mullu samal ajal kolm. Ruhnu on konkurentsitult väikseima töötute arvuga omavalitsus Eestis. Samuti saarel, Vormsil oli töötuna arvel üheksa inimest. See-eest kõige rohkem töötuid Eestis on registreeritud suurima elanike arvuga haldusüksuses, Tallinnas – koguni 9513.

Kogu riigi töötute seas oli 31. märtsi seisuga 16 997 naist ja 16 400 meest. Naiste mõningane ülekaal valitseb ka Saare maakonna töötute seas –  naissoost töötuid oli märtsis 312, mehi aga 290.

Saaremaa vallas on töötuid mehi 272, naisi 293. Ruhnu kolmest töötust kaks on naised, Muhu vallas on aga kumbki sugupool esindatud võrdselt 17 inimesega.

Pea kaks kolmandikku Saare maakonna töötutest ehk 392 inimest kuulub vanuserühma 25–54 eluaastat. 16–24-aastaseid töötuid on 61 – kõik Saaremaa valla elanikud. 55-aastaseid ja vanemaid inimesi, kes pole mingil põhjusel rakendust leidnud, on maakonnas töötuna arvel 149.

Saaremaa vallas on töötuid mehi 272, naisi 293.

Muhu 34 töötu seas kuulub 25–54-aastaste rühma täpselt veerandsada ning 55-aastaste ja vanemate rühma üheksa inimest. Kõik kolm Ruhnu töötut esindavad 25–54-aastaste vanusegruppi.

Alghariduseta ei olnud Saare maakonnas märtsi lõpu seisuga ainsatki töötut. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nn esimese taseme haridus oli 152 inimesel. Üksnes algharidusega töötuid oli neli (mullu samal ajal seitse). Kui möödunud aastal samal ajal oli töötute seas kaks inimest, kel vaid põhihariduseta kutseharidus, siis tänavu on märtsistatistikas sellesse lahtrisse märgitud 0.

Aastatagusega võrreldes kasvas pisut nende töötute arv, kel omandatud vaid põhiharidus. Mullu oli neid 116, tänavu 120. Põhiharidus kutseharidusega oli 28 töötul (mullu samal ajal oli neid 31).

Kõrgharidusega töötuid vähem

Veidi vähem kui pooltel Saare maakonna töötutel ehk 263 inimesel 602-st on teise taseme haridus: 109 inimesel üldkeskharidus, 81 inimesel kutsekeskharidus põhikooli baasil ja 73 inimesel kutsekeskharidus keskkooli baasil. Mullu märtsis oli teise taseme haridusega töötuid tänavusest sadakond rohkem ehk 359.

Pea kolmandikul märtsi töötutest ehk 182 inimesel on kõrgeim ehk kolmanda taseme haridus. See arv on siiski kahanenud – möödunud aasta 31. märtsi seisuga oli vastav näitaja 215.

Tänavusest  statistikast ilmneb, et 89 töötut oli keskeriharidusega ja 40 kutsekõrgharidusega – need näitajad on aastatagusega võrreldes jäänud samaks. Bakalaureuseõppe läbinud töötute arv on aastaga langenud aga 40 pealt 25-le. Samuti on kahanenud töötute magistrite hulk – 45-lt 28-ni. Kui mullu märtsis oli töötuna kirjas ka üks doktor, siis tänavu samal ajal enam mitte.

Neid, kel haridustase määramata, oli sama palju kui möödunud aasta märtsis – viis.

“Töötukassa roll on kindlasti ka inimeste ettevalmistamine muutusteks tööturul,” ütles Ave Reimaa-Lepik, lisades, et teenuseid, mida töötukassa pakub oskuste parandamiseks ja teadmiste uuendamiseks, on palju.

Töötukassa pakub koolitusi nii töötutele kui ka töötavatele inimestele ja ka ettevõtete töötajatele. “Teenuste kasutamise võimalus sõltub ka sellest, kas inimene on töötu või töötav,” märkis Reimaa-Lepik. “See, millised on inimeste vajadused, selgub nõustamistel – igal kliendil on ju oma mõtted ja soovid.”

Reimaa-Lepiku sõnul on raske öelda, millised on populaarsemad koolitused. “See sõltub ikkagi inimeste vajadustest,” lausus ta. “Välja tuua saab ehk selle, et inimeste digioskused vajavad täiendamist.”

Reimaa-Lepik julgustab inimesi töötukassast nõu küsima. Alates 20. maist asub töötukassa Saaremaa osakond praeguse koha, Kuressaare Ajamaja asemel uuel aadressil – Torni 1.