/nginx/o/2019/05/03/12133273t1hbb59.jpg)
Mida varasemaks kevaded lähevad, seda varem võivad haned-lagled siia saabuda ja kauemaks meile peatuma jääda.
Varane kevad jätab linnud kauaks põldudele
4. mai 2019, 00:16
Lindude rändepeatuspaikades viibimine oleneb kevade algusajast ja kestusest. Meil algas kevad tänavu suhteliselt varakult, linnud tulid kohale, aga edasi nad ei lenda, kuna Loode-Venemaal on veel jahe ning puuduvad soodsad toitumistingimused.
Meie ilmastikuolud ja maastikupilt on hakanud rohkem sarnanema Lääne-Euroopaga. Lumikate on ebapüsivam ja kaob varem ning teiseks, meil on üha rohkem taliviljaorase või püsirohumaadega põldusid. Haned rändavad meilt edasi pesitsema Loode-Venemaa põhjapiirkonna aladele, kuid nad ei riski Eestist järgmist rändeetappi, näiteks Leningradi oblastisse, kiiresti ette võtta, sest seal ei ole piisavalt toitumisalasid ja linnud teavad seda väga hästi.
Mitmed tegurid mängivad meie põllumehele vastu: talved lähevad lühemaks, lund on vähem, kevad saabub varem. Põllumees toetab oma tegevusega ka ise lindude siin peatumist – talikultuure on üha rohkem ja üha suurematel turvalistel põllumassiividel, põllud on juba varakevadel kaetud halja taimestikuga. Põldudel kasvatatakse üha enam lindudele meeldivaid ja toitvaid õlikultuure ning liblikõielisi. Põld ei ole varakevadel mitte must, vaid seal on kohe pärast lume sulamist midagi süüa.
Ilmselt on hanedel viimaste aastakümnete jooksul kujunenud kogemus, et tasub varem siia tulla.
Meilt läbi rändavad haned talvituvad Kesk-Euroopas –Hollandis, Põhja-Saksamaal, Taanis, ja kui talv kestaks kauem, alustaksid nad ka rännet hiljem. Iga liik üritab aga olla võimalikult ratsionaalne ja edukas. Ilmselt on hanedel viimaste aastakümnete jooksul kujunenud kogemus, et tasub varem siia tulla. Rännet läbitakse sammude kaupa, ei võeta ette lendu Hollandist ühe korraga pesitsusaladele, vaid liigutakse sammhaaval sinnamaani, kuhu kannatab minna. Kõik haned teevad rändel puhke- ja toitumispeatusi, mis võivad olla lühemad ja pikemad.
Meie põllumehed peavad arvestama, et kliimamuutusest ja põllumajandusviiside muudatustest lähtuvalt oleme liikunud järjest sarnasemasse olukorda Lääne- ja Kesk-Euroopa maadega. Haned-lagled söövad rändepeatustel palju ja samas pesituspaigas toituvad suhteliselt vähe. Põllumehel on vaja hästi läbi mõelda, mida kehtivas turuolukorras ja muutuvas kliimas kasvatada, millised kultuurid ja majandamisviisid on mõistlikud.
Väga suure reeglina peetakse ulukitele jahti pärast sigimisperioodi. Sellel on kaks põhjust. Esmalt bioloogiline: enne sigimist küttimine lõikaks ära populatsiooni taastootmise ja hävitaks järk-järgult selle liigi. Teine põhjus on eetilis-kultuuriline: sellist olulist ja õrna toimingut, nagu sigimine, põhimõtteliselt ei häirita. Meie kultuuriruumis on need põhimõtted tugevalt kinnistunud ja see käib nii lindude kui ka suurulukite kohta.