Abrukal peab jahti ilves

TÕESTUS: Riho Leppik on ilvese jälgi pildistanud, kuid metsakiisut ka oma silmaga näinud. Foto: Erakogu

Sel talvel Abruka saarele ilmunud ilves teeb väikesel saarel pahandust, murdes lihaveiste vasikaid ja metskitsi. 

“Metsakiisu” avastas saarelt 11. märtsil Tani talu peremees Riho Leppik. “Kui metsast puid ära vedasin, leidsin tee pealt lumelt jäljed,” lausus ta. Läinud jälgi mööda edasi, avastas Leppik, et kiskja oli ühe ööga jõudnud murda kaks metskitse. Ühe kitse, mis oli maha maetud, leidis Leppik ka üles.

Kuna varem polnud Leppik ilvesega kokku puutunud, pildistas ta jälgi ja näitas neid vanematele jahimeestele. “Nemad arvasid kohe, et see on üks suuremat sorti kiisu,” rääkis Leppik. “Ju ta mööda jääd Saaremaalt tuli.” 

Kadunud vasikad

“Kui metsa tegin, hakkas mu koer – ta on suuremat sorti hundikoer – mingil hetkel haukuma,” rääkis Riho Leppik. “Arvasin, et ju ta jälle kährikuga möllab – neid ta vahel ikka kinni püüab. Läksin vaatama ja avastasin, et koer haugub hoopis ilvese peale. Kui ilves mind nägi, pani ta plehku – tegi kaks hüpet ja oligi võpsikus.” 

Riho Leppiku sõnul oli metsakiisu tema koerast tunduvalt suurem. “Nähtavasti isasloom,” märkis ta. Leppiku hinnangul on Abruka saar täiskasvanud ilvese jaoks liiga väike territoorium ning loom võib saarel palju pahandust teha.

Mehel on kahtlus, et ilves on käinud matti võtmas ka saarel peetavast lihaveiste karjast. “Ma pole veel päris kõike jõudnud oma silmaga üle vaadata, aga kadunud on vastsündinud vasikaid ja võib-olla ka vanemaid, nummerdatud vasikaid,” lausus Leppik. “Lammastega näib esialgu kõik korras olevat.”

RIHO LEPPIKUL on kahtlus, et ilves on käinud matti võtmas ka saarel peetavast lihaveiste karjast. Foto: Erakogu

Kui Leppik ilvese märtsis avastas, andis ta loomast teada ka Abruka jahimaa omanikule Riigimetsa Majandamise Keskusele.

“Viimase info järgi tahetakse ilves elusalt lõksuga kinni püüda, talle kaelus panna ja ta uuesti Saaremaale lahti lasta,” lausus Leppik. “Minu käest küsiti, kas oleksin nõus lõksu valvama – lõksus tuleb ju liha vahetada, kui see roiskunud on või kui rebased või kährikud selle ära söönud on. Sellest jutust on aga juba kaks nädalat möödas – paistab, et riigiasjad ei liigu nii kiiresti.”

Leppiku sõnul on praegu, mil maa juba roheline, ilvest kohata ja teda kinni püüda keerulisem.

Saarte Häälega Abruka ilvesest rääkinud jahimehe sõnul, kes oma nime lehes näha ei soovinud, on ilvese sattumine Abrukale tähelepanuväärne sündmus. “Ilves on sellele saarele juhtunud ka varem, aga see oli juba ammu,” lausus jahimees. “Toona lasti see loom maha.”

Asustatakse ümber

“Ilves on Eestis jahiuluk, kuigi viimastel aastatel pole keskkonnaamet nende küttimise võimaldamiseks limiite kehtestanud,” ütles RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste.

Tema sõnul on Abrukal küll leitud kaks murtud metskitse, ent koduloomade murdmisi ilvese poolt pole saarel veel ametlikult fikseeritud.

“Seetõttu pole võimalik olnud taotleda eriluba nuhtlusisendi küttimiseks,” lausus Männiste.

Kuna Abruka ulukipopulatsioon pole pikas perspektiivis piisav ilvese toiduvajaduse katmiseks, on RMK keskkonnaagentuuriga kokku leppinud ilvese ümberasustamise. “Vajalike töödega alustatakse pärast keskkonnaametist vastava loa saamist,” märkis Männiste.

Kalev Männiste sõnul pole RMK tegutsemisaja jooksul Abrukal ilvest olnud.

“Viimati kütiti ilves Vahase saarelt vene ajal,” lausus Männiste.

KOMMENTAAR 

Mati Kaal: ilves tuleb saarelt kiiresti kinni püüda

Mati Kaal. Foto: Maanus Masing

“Arvan, et nii väike saar nagu Abruka on nii suure kiskja, ilvese jaoks liiga pisike territoorium,” leiab saarlasest zooloog ja loomaökoloog, endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. 

Kui õigesti mäletan, pole see mitte esimene kord, mil ilves on Abrukale juhtunud. Kuuekümnendatel aastatel või umbes tol ajal lasti Abrukal üks ilves maha. Järelikult nad Saaremaalt kusagilt sinna Abrukale ronivad.

Kui see Abrukal end sisseseadnud ilves saare peale pidama jääb, võib ta seal inimese jaoks paksu pahandust teha. Et seda pahandust oleks vähem, peaks selle ilvese kiiresti kinni püüdma. Selles ei ole midagi ilm-

võimatut. Tegutsevad ju Eestis mehed, kes ilveseid raadiokaelustega märgistavad ja kel on selleks eluspüügipüünised. Sellise püünise abiga saaks ilvese Abrukalt kinni püüda ja saarelt ära viia. Need vennad on ilveseid ennegi kinni püüdnud – vahepeal asustati ilveseid koguni Jõgevamaalt Poolasse. Seega peaks see ilveste püüdmise nipp neil üsna hästi käes olema.

Abruka ilvese kinni püüdmisega ei tasu viivitada, vaid see asi kähku korda ajada. Mida kauem see ilves sel saarel on, seda suuremat kahju jõuab ta inimestele tekitada. Igaüks tahab süüa ning kui kõht tühi on, võtavad kõik kiskjad nälja kustutamiseks seda, mida kõige kergemini kätte saab.