Mullu oktoobris pidasid Lümanda taidlejad remondi ootel kultuurimajas pidu, mille deviis oli “Viimast korda vanas sisus pidu tuleb täies ilus”. Pidu oligi ilus. Nüüdseks on ehitus- ja remondimehed seitsmendat kuud kunagises kontor-klubihoones uuenduskuuri tegemas.
/nginx/o/2019/05/07/12143464t1h996b.jpg)
Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld on veendunud, et ehitajad peavad tähtajast kinni ja majas saab 30. augustil taasavamispidu pidada.
Lauljad, tantsijad ja pillimängijad peavarjuta ei jäänud. Lümanda Lubjapark pakkus taidlejaile võimaluse oma majas nii laulu- ja tantsuproovides käia, kontserte korraldada kui ka tähtsündmuste puhul kokku tulla. Kunagine vennastekoguduse palvela, nüüdne lubjapargi keskus, mis pärast renoveerimist viis aastat tagasi külalistele avati, sobib kultuuritempliks suurepäraselt. Piltlikult võib öelda, et kultuurirahvas kolis 32-aastasest hoonest (valmis 1986) 139-aastasesse majja (1879) möödunud aasta sügisel.
Vaevalt et ettevõtja, lubjapargi omanik Priit Penu oskas juunis 2014 Mõisakülas endise Tolmu talu maadel ajaloolise hoone ja kogu tootmisüksuse avamisel arvata, et nelja aasta pärast saab endine palvemaja ligi aastaks Lümanda peamiseks kultuurikoldeks.
“Seda ma muidugi arvata ei osanud, aga heameel oli maja kordategemisest ja see sobib nii konverentside kui kontsertide korraldamiseks. Nüüd on majas teatritki tehtud ja üsna palju üritusi korraldatud,” rõõmustab Penu.
Kolleeg Tõnis Kipperile intervjuud andes (Oma Kodu nr 8, 16. IV 2019) ütles Ulvi Põld, et taidlejad on poole aastaga maja hingeelu tundma õppinud. “Hubane, kodune, suurepärase akustikaga, arhailise auraga. Arhailisuse annavad majale lõhn, kriuksuvad uksed, nagisevad põrandalauad. Külalislahke, võitnud kasutajate poolehoiu ja armastuse,” hindas kultuurijuht ajaloo- ja kultuuripärandit.
1986. aasta november on vanemaealistel Lümanda inimestel hästi meeles. Ulvi Põllu sõnul õnnestus taidlejail sel aastal lõpuks ometi korraliku katuse alla saada. “Kontor-klubi valmimine oli meie jaoks ikka väga suur sündmus. Alguses oli saal ainult taidlejate kasutada ja kultuuriürituste korraldamiseks. 2000. aastal, pärast maja remonti, said saali kasutada ka sportlased nii treeninguteks kui ka võistlusteks,” meenutab Põld.
Kuigi maja nimetati algselt kontor-klubiks, kuna hoones olid ka Lümanda sovhoosi kontoriruumid, võis osa hoonest tegelikult kultuurimajaks nimetada.
Põllu sõnul oli Lümanda kultuurimaja eelmise sajandi lõpus Viljandi kultuurikooli praktikabaas. Võimalused avardusid nii rahvatantsijail kui ka lauljatel. Tegutses ka näitering. “Praegu on mul väike südamevalu, kuna näitering on varjusurmas. Pärast juhendaja-lavastaja Helle Kesküla loobumist oli raske teist juhendajat leida. Nüüd aga julgen küll öelda, et kui me remonditud majja kolime, siis saab näitering taas tuule tiibadesse. Uue juhendajaga oleme läbirääkimisi alustanud,” annab staažikas kultuurijuht teada.
ULVI PÕLD: Kunagine vennastekoguduse palvela sobib kultuuritempliks suurepäraselt.”
Eelmise sajandi kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel võõrustas Lümanda kultuurimaja nii kutselisi teatreid, artiste kui ka taidluskollektiive. Mõnda aastat nimetab kultuuritöötaja lausa pööraseks. Publikut jagus igale etendusele ja kontserdile. Saal oli alati rahvast tulvil.
“Mäletan Kuldse Trio kontserti. Saal oli rahvast puupüsti täis. Osa publikust elas esinejaile kaasa sovhoosi kontori ruumides. Tegime seal rõdu aknad lahti, et inimesed paremini näeksid ja kuuleksid. Inimeste huvi selliste kontsertide vastu oli tohutu,” meenutab Põld.
Muusika- ja teatrihuvilised kõikjalt Saaremaalt tahtsid ju näha uut maja ning tollaseid populaarseid ansambleid ja teatrietendusi.
Nüüd käiakse nii lähemalt kui ka kaugemalt Lümanda Lubjapargis kultuuriüritustest osa saamas.
“Kaugemalt tulnud inimesed on põnevil. Neil on esimene küsimus, mis maja see seal lubjapargis, keset metsa on. Siin saavad nad üllatuse osaliseks – kas tõesti nii vana ajalooline maja, nii hästi renoveeritud ja hea akustikaga,” räägib Põld.
Kevadisel koolivaheajal oli seal kaks päeva laagris Lümanda kooli tantsurühm. Pärast tantsutrenni korraldas noorsootöötaja neile orienteerumisvõistluse. Õpilased said ülevaate ka lubjapargist ja väärt ehitusmaterjali tootmisest.
“Suur juubelipidu on tulemas. Selleks me praegu valmistume. Ettetantsimised ja -laulmised on tehtud. Juhendajad, lauljad ja tantsijad on selle nimel pingutanud. Kui oleme peole pääsemiseks läve ületanud, siis on sellele palju kaasa aidanud ka lubjakoja seinad, põrandad ja laed,” toonitab tantsurühmade juhendaja.
13. aprillil toimus lubjapargis Läänesaarte kammerorkestri kontsert.
“Enne kontserti kutsusin korraldajad majaga tutvuma. Kultuurivara juhataja Tiiu Tammoja võttis kaasa orkestri dirigendi ja kunstilise juhi Edoardo Narbona. Mulle jääb vist kogu eluks meelde Edoardo reageering. Emotsionaalne inimene, nagu ta on, astus majja sisse ja jäi saali imetlema. Seejärel lendas ta nagu liblikas mööda saali ja hõikas: “Bellissimo-bellissimo, siia meie tuleme!”,” meenutab Põld.
Kogu päeva tegi orkester hea akustikaga saalis proovi. Lümanda söögimajas käisid orkestrandid tuhlist ja notti söömas ning Priit Penu oli giidiks ringkäigul lubjapargis.
Lümanda taidlejad ja inimesed mujaltki arvavad, et ka pärast kultuurimaja taasavamist võiks lubjapargis edaspidi kontserte korraldada. Ulvi Põld on sellega nõus, öeldes, et novembris tulebki siin üks alternatiivne kultuuriüritus. Festivali korraldavad ettevõtlikud noored inimesed.
“Koostööd tehes ja üksteist aidates tegutseme ka edaspidi. Traditsiooniline merelaulude õhtu Lümanda söögimaja õues on tänavu 14. juulil. Seal esineb Marko Matvere. Koostöö liidabki kogukonda,” on Ulvi Põld veendunud.
Lubjaparki on juba 24. mai õhtuks oodata teatripublikut. Lavale astuvad Provintsiteatri Päevadel peaauhinna võitnud Taritu tubateatri näitlejad lavastuses “Mis juhtus Õllepruuli tänaval”.
30. augustil avatavas hoones on peale kultuurimaja veel raamatukogu, noortekeskus, põhikooli algklassid ja kodundusklass, valla teenuskeskus, kooli söökla ning spordikompleks.