/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/08/12147217t1h9c3f.jpg)
Kui tavaliselt peetakse lambapidamist toetustel põhinevaks sissetulekuallikaks, siis Vätta poolsaare tipus tegutsev Aadu turismitalu kasutab villakandjaid muruniiduki asendajatena.
Vätta turismitalus said sõbraks lambad ja päikesepaneelid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure-Rootsi külas asuva Aadu talu peremees Jaan Rooso tõi esimesed Gotlandi tõugu lambad majapidamisse 4–5 aastat tagasi Noarootsist. Loomadega oli seotud kindel ootus anda turismitalu heinamaale ilus madalmurune väljanägemine, mille saavutamine trimmerdamisega on üleliia töömahukas. Lisaks lammastele aitavad talu merega piirneval alal rookasvu kontrolli all hoida suveks renditud kaks lehma ja vasikas.
Pärast aprillis toimunud poegimist kuulub turismitalu “niidukipargi” koosseisu 22 lammast – kaheksa utte, jäär ning äsja ilmale tulnud talled, nende hulgas isegi ühed kolmikud. Kolmikud ilmale toonud utel on neli nisa, mis on üsna haruldane, nagu ka kolmikute sünd ise. Vähemalt Jaan Rooso karjas pole varem kolmikuid sündinud, nagu pole olnud ka ühtegi nelja nisaga lammast. Lambakasvatajad aga teavad, et isegi kui lambal on neli nisa, tuleb piima ikkagi ainult kahest nisast.
Et esimesel lammaste poolt puhtaks söödud maalapil Aadu talus asuvad ka päikesepaneelid, võib selles näha arhailise ja modernse maailma isemoodi kokkupuutepunkti. Jaan Rooso meelest sobivad lambad paneelidega suurepäraselt. Palava päikesega leiavad kasukakandjad paneelide all varju ja paneelide all nad ka magavad. Samamoodi pakub päikesepark lammastele vihma- ja tuulevarju, samas kui loomad paneelide aluse rohust puhta hoiavad.
Sellekevadised talled on kõik rõõmsad ja terved.
Talled sünnivad enamasti aprillikuu plusskraadidega, mistõttu vajadus soojapidav laut ehitada puudub. Jaan Roosol on hea meel, sest kui mõni aasta kipub tallesid ka surema, siis sellekevadised on kõik rõõmsad ja terved.
PRIA toetust turismitalunik lammaste pidamiseks ei küsi. Küll aga lähevad loomad lihaks nii oma pere toidulauale kui ka sõpradele jagamiseks. Kasukad saadetakse Jõgevale parkimistöökotta ning saavad enamasti ära kingitud. Lambad on meelepärased ka turismitalu külalistele, ennekõike lastele.
Lambapidamise lõpetamise mõtteid pole Aadu talus olnud, kuigi vahel ajavad lambad pererahva ka vihale. Eelmisel aastal hakkas osa loomi traadi alt läbi pugema. “Tee mis tahad, aga enam paigal ei püsinud,” rääkis Jaan Rooso. Ta muutis aia küll vastupidavamaks, aga teiselpool aeda terendanud värske rohi oli nii ahvatlev, et lõpuks pugesid lambad isegi läbi traatide.
Lammaste ületalvepidamiseks varub Jaan Rooso 15 rulli heina, millega tuleb ära toita 10 lammast. Tõbedest on siiani õnnestunud jagu saada kogenud lambakasvatajate nõuandeid või veterinaarapteekide näpunäiteid järgides.