/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/15/12168058t1hd9be.jpg)
Keskkonnaamet ei anna luba ilvese ümberasustamiseks Abruka saarelt, vaid loodab, et kiskja lahkub ebasobivast elupaigast üle jää järgmisel talvel.
Keskkonnaamet ei luba ilvest Abrukalt ära viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet lubab ilvese saarelt ära viia vaid juhul, kui see hakkab murdma koduloomi ja murdmised peavad olema ametlikult tõestatud.
Abruka pärandkoosluste hooldaja, loomakasvataja Riho Leppik väljendas pettumust. Ühest küljest jagab riik raha, et Abruka niidud saaksid hooldatud, aga samas tekitab ilvese kohalolek olukorra, kus pidev loomade murdmisoht ei ole maahooldajatele motiveeriv.
MTÜ Abruka Rannaniit karjast on kadunud vähemalt viis vasikat, kelle korjustest pole vähimatki märki. “Eks tuleb nüüd metsas lahtiste silmadega ringi käia ja tõendeid koguda,” sõnas Leppik. “Elame edasi, ega elu ei peagi kerge olema.”
Et ilves tuli Abrukale talvel üle jää, käsitleb keskkonnaamet juhtumit kodumaise liigi loomuliku levikuna. RMK jahindustalitus soovis kiskja kariloomade kaitseks Saaremaale ümber asustada, kuid keskkonnaameti hinnangul pole karja kaitsmine piisav põhjus, et looduslik liik looduslikust elupaigast eemaldada. Inimesele ilves keskkonnaameti hinnangul ohtlik ei ole.
RMK jahindustalitus plaanis Abruka ilvese püüdmiseks kasutada keskkonnaagentuuri eluspüügi kaste, ent kuna püünisesse võivad sattuda ka teised loomad või nende järglased, peab keskkonnaamet sigimisperioodil kastlõksu kasutamist ebaeetiliseks.
Abruka saare pindala on umbes 8,8 km², mis on enam kui kümme korda väiksem Eesti ilveste keskmisest kodupiirkonnast. Abrukal elab teadaolevalt metskitsi, punahirvi, erinevaid linde, jäneseid, pisinärilisi ning väikekiskjaid, mis on ühe ilvese jaoks vähemalt mõneks ajaks piisav. Seni pole Abrukal ilvese toidunappusele viitavat koduloomade murdmist tuvastatud, kuid pikas perspektiivis ilvesele Abruka ulukitest toiduvajaduse rahuldamiseks ilmselt ei jätku.
Tõenäosus, et ilves Abrukalt jäävabal perioodil iseseisvalt ja seejuures edukalt lahkub, on väike, sest vahemaa Saaremaaga on mitu kilomeetrit ning ilvese puhul ei ole nii pikkade vahemaade ujumist teadaolevalt dokumenteeritud. Tõenäolisem on ilvese lahkumine Abrukalt siis, kui meri jääga kattub, seda eriti ilvese jaoks ebasobivate tingimuste korral. Keskkonnaameti hinnangul oleks selline asjade käik kõige loomulikum.
RMK jahindustalituse juhataja Kalev Männiste ütles, et neil keskkonnaameti otsusele etteheiteid pole. “Tahtsime loomapidajatega koostööd teha ja ennetada kahjusid, mis tõenäoliselt võivad tekkida, aga see kahjuks ei õnnestunud,” sõnas ta. “Samas kui võtame aastataguse juhtumi, kui Saaremaalt karupojad ära viidi, siis pole muud öelda, kui et vahel lubatakse, vahel mitte.”