Taas sõidavad saarlased ja muhulased juulikuu suurele tantsu- ja laulupeole Tallinna.
Nii on meie lauljad, pillimehed ja tantsijad kaunites rahvariietes olnud pealinnas pilkupüüdvateks osalisteks kümneid ja kümneid kordi.
ARVUDE KEELES: Saarlased ja muhulased suurtel pidudel
18. mai 2019, 00:22
/nginx/o/2019/05/17/12175361t1h4706.jpg)
Tänavusel suurel laulu- ja tantsupeoaastal tasub meenutada, et 1938. aastal 20. juunil läksid Roomassaare sadamast teele XI üldlaulupeost ja Eesti vabariigi XX aastapäevale pühendatud kaitseliidu suurüritusest osavõtjad. Taritu rahvamaja juhataja Aili Salongi sõnul laulis Tallinnas tookord ka Taritu segakoor. Sellest ajast on koor üldlaulupeol osalenud.
Eelmise sajandi 40. ja 50. aastatel sõideti suurele peole veoautodega. Tallinna ei olnudki autojuhil vaja sõita. Lauljad, tantsijad ja pillimehed astusid Kuivastus laevale ja Virtsus rongile.
Kui palju värve ja ilu!
Mustjala rahvamaja endine juhataja ja sealse tantsurühma juhendaja Valve Lõhmus meenutab, et Oskar Kaasiku juhendamisel käis Mustjala segakoor 12-liikmelisena Tallinnas suurel peol 1955. aastal.
Kuivastusse sõideti lahtises autokastis, mis oli kaskedega ehitud. Rongis oli vagunite põrand kaetud põhkudega, et reisijail oleks mugavam istuda. Tallinnas pakkus saarlastele ööbimisvõimaluse põllumajanduse ministeerium. Valve sõnul ööbisid Mustjala lauljad ministeeriumi saalis. Magamisasemeks olid matid ja madratsid.
Värvikalt on kirjanik Juhan Smuul kirjutanud muhulaste imelikest juhtumistest Tallinna juubelilaulupeol. Raamat ilmus 1957. aastal.
Muhulaste rahvariided olid kirjamehe meelest ilmsed maailma ilusamad.
“Kui palju värve ja ilu, kirevust, tööd, tervet maitset! Vaata ainult neid põllesid! Vaata neid sukki! Vaata, missugused pluusid! Vaata tanusid, mida oskavad kanda ainult muhulased. (Teised panevad need viltu pähe, arvavad vist, et nii on peenem. Kuid muhu tanu kantakse otse. Kui näen koketilt viltu pähetorgatud muhu tanu, paistab mulle, et lodi on heinakuhjale kummuli lükatud.)
Vaata neid seelikuid! Kui sa veel ei mõista laulu: “Sa oled kui lilleke, väike, mis üleni roose on täis” – siis mõtled ta siin samas välja. Muhu seelik – see on terve kandidaaditöö. Vaata neid triipe, mis kirendades ülevalt alla laskuvad. Vaata neid nugateravaid volte, mis saavutati sellega, et seelik hoiti öö läbi kruipingi vahel. Vaata seda lillede merd, mis ümbritseb kergeid jalgu ja mida kutsutakse “ai”.
Ja tüdrukud ise … Kui palju erivärvilisi silmapaare on suunatud Suurele väinale, missuguste pilkude lillekimp mõõdab üheksaverstalist sinist mõõtmatust! On silmi, mis on kui sinililled: on teravaid ja lõbusaid, mis vaatavad nagu nirgil aiaaugust, on pruune, on halle, on palju vahepealseid värvitoone. On pilke, mis tungivad sulle südame põhjani ja mis oma pilkava säraga tõmbavad nagu raspliga üle ninajuure,” kirjeldab Smuul.
Eeloleval tantsupeol pole pealtvaatajail võimalik muhulaste ilumeelt, tantsijate kauneid rahvariideid ja pilkava säraga silmi näha. Kaunid ja graatsilised Muhu tantsijad jäeti seekord ukse taha. Miks?
Kogenud tantsujuht Annika Iin, kes omal ajal osalenud oma rühmadega paljudel pidudel, on imestunud. “Selge, et kõik ei mahu korraga esinema, aga miks neile, kes ukse taha jäid, ei öelda põhjust. Need, kes maha jäid, on aastaid tegutsenud, selle nimel harjutanud.”
Peod püsivad meeles
Tõsi, selle sajandi algusest meenub Annikale üks juhtum, kus tema juhendatav rühm suurele peole ei pääsenud, aga siis vähemalt toodi põhjus välja. Öeldi, et saarlased ei pääsenud pittu seetõttu, et nende rahvariiete arv olevat juba täis olnud.
“Mäletan, et ühe kontserdi ajal algas niisugune vihmamöll, aga tuju see meil ära ei võtnud. Vihm rikkus esinemisriided. Seeliku sinine värv läks laiali. Meie valged pluusid muutusid kohati siniseks. Minu õde elas Nõmmel. Korjasin tantsijate pluusid kokku. Öö läbi me neid seal pesime, valgendasime ja triikisime. Hommikuks olid puhtad,” tuletab tantsujuht meelde.
Veel meenub Annikale teine vihmane peopäev. Tüdrukutel olid plisseeritud rasked Karja seelikud. Need muutusid vihmaga nii raskeks, et tüdrukud ei jaksanud õieti bussigi astuda. “Suu aga oli neil kõrvuni. Naer ja nali olid nende lahutamatud kaaslased,” räägib staažikas tantsujuht.
Saarlased suurel peol
Võib julgelt öelda, et kõigist Saare- ja Muhumaa rahva- ja kultuurimajadest ning klubidest on erinevatel pidudel tantsijad, lauljad ja orkestrandid Tallinnas üldlaulu- ja -tantsupidudel esinenud.
“Sel aastal osalevad Salme kooli mudilaskoor (Karin Pulk) ja Sõrve maakoor (Anu Lepik). Eelmisel peol (2014) osalesid Salme kooli lastekoor, Sõrve maakoor ja Salme segarühm Varbarööm (Merle Sillavee). 10 aastat tagasi osales Salme külakoor,” annab rahvamaja juhataja Maire Sillavee teada.
Valjalast sõidab sel aastal suurele peole lausa mitu kollektiivi, sealhulgas segakoor Waldia ( juhendaja Inga Rand). “Juubeldame koos naisrahvatantsurühmaga MariAnni (juhendaja Maia Tõhk). Varem on see juhtunud 1994. aastal, nii et seda suurem on rõõm, sest oodata tuli 25 pikka aastat.
Laulupidudel on segakoor Waldia osalenud kõigil pidudel, 1994. aastast alates. Varem oli koorijuhiks Õie Pär-tel. Valjalast pääsesid sellel aastal veel suurele Pillipeole ka rahvakandlemängijad, teavitab rahvamaja juhataja Anneli Kaljuste.
Aili Salong Taritust räägib, et tänavu sõidavad sealsest rahvamajast pealinna peole segakoor ja segarühm Lender. Nemad osalesid ka 10 aastat tagasi. Taritu tantsurühm osales esmakordselt suurpeol Tallinnas 1939. aastal. Sellest ajast alates on Taritu tantsijad osalenud kõigil pidudel Tallinnas.
Pärsama rahvamaja juht Aina Tomson ütleb, et sel aastal sõidab Karja kihelkonnast laulupeole Karja segakoor 25 lauljaga, ka Leisi kooli lastekoor ja mudilaskoor. 10 aastat tagasi käisid laulu- ja tantsupeol Karja segakoor ja Leisi naisrühm Sõlus. Segakoor ja naisrühm on ka varasematel pidudel osalenud.
Lümanda tantsijad Rummajast osalevad ka tänavusel peol, veel sealne külakoor ja Lümanda põhikooli mudilaskoor.