Saaremaa vald sai laeva puuduste eest nuhelda

Vald soovitab laevale mahtumiseks helistada kaptenile, kuid ka Kaupo Heinlaid ei oma õigust pileteid broneerida. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Veeteede amet teatas Saaremaa vallavalitsusele, et vald operaatorina peab laeval avastatud puudused kõrvaldama ning võiks Abro meeskonnale senisest rohkem tuge ja motivatsiooni pakkuda.

Selliste järeldusteni jõudis veeteede amet laeva üldise seisukorra hindamisel Roomassaare sadamas 20. mail. Üleeile saatis veeteede ameti peadirektori asetäitja Kaidi Katus vallavanem Madis Kallasele ülevaate hindamise tulemustest.

Istmekatted kulunud

Abro roolimaja, reisijate salong, WC ja masinaruumid olid küll puhtad, ent roolimaja istmed väga kulunud. Kulunud on ka reisijate salongi istmed ning kahel neist juba pragunemise märgid. Samuti avastati reisijate salongi uksel roostekahjustused ja leiti, et teki istmete puitdetailid on puhastamata ja õlitamata.

Veeteede amet palub vead kõrvaldada 30. juuniks ning edastada tehtu kohta “tõendav pildimaterjal”.

“Laeva masina logiraamatut laevas ei olnud. Puudub usaldusväärne dokumentatsioon laevale tehtud õlide ja jahutusvedeliku vahetuse kohta,” jätkas Katus Abrol avastatud puuduste loetelu. Ka õlid, filtrid ja jahutusvedelik tuleb vahetada hiljemalt juuni lõpuks ning saata tehtud tööde kohta väljavõte logiraamatust veeteede ametile.

“Täheldasime kurvastusega segadust uue laevamehaaniku leidmisel ning kapteni entusiasmi ja positiivsuse tuntavat langust,” kirjutas Kaidi Katus veel. “Loodame, et vald suudab tulevikus laeva meeskonnale rohkem tuge ja motivatsiooni pakkuda.”

Tavaline amortisatsioon

Abro kapten Kaupo Heinlaid kinnitas, et mingit “bardakki” laevas ei ole, samuti pole Abro kindlustuseta sõitnud. “Laeva peal on alati töid teha,” lausus kapten, lisades, et hoiab veeteede ametit pidevalt Abro seisukorraga kursis. “Igal aastal on ette nähtud laeva ülevaatus ja on täiesti tavaline praktika, et kui leitakse mingid puudused, siis need parandatakse,” rääkis Heinlaid. 

Heinlaidi sõnul on loomulik, et kuue aasta jooksul kasutuses olnud laeval üks või teine asi amortiseerub.

“Kui nii väikese laeva pealt käib läbi tuhandeid inimesi, jätab see kahjuks omad jäljed,” tõdes ta. “Neid jälgi oleme kogu aeg jõudu mööda parandanud ja korda teinud.”

Heinlaid lisas, et kui veeteede amet leiab, et istmekatted tuleb välja vahetada, siis peab vald kui operaator laskma selle töö ära teha. Väljend “roostekahjustused” on Heinlaidi hinnangul aga ilmne liialdus.

“Kui laevale on pandud tulekindel terasest uks, siis paraku soolane merevesi tekitab uksele roostetäppe,” selgitas Heinlaid, lisades, et igal aastal laseb ta Nasval dokis teha Abrole värviparandused ja muidki plaanitud töid.

Kõige suurem mure on Heinlaidi sõnul aga see, et mehaanikud – praegu on laeval juba neljas mehaanik – on õlivahetused ja muud tarvilikud tööd küll ära teinud, ent pole neid masina logisse korralikult üles märkinud. 

Veeteede ameti märkust tema entusiasmi ja selle kohta, et vald peaks meeskonnale rohkem tuge pakkuma ja motivatsiooni tõstma, kommenteeris Heinlaid nii: “Kuna vallavalitsusel ei ole varem tulnud reederi- või operaatoriametit pidada, pole maapealsete teemadega tegelevaid inimesi just kõige lihtsam meresõitu puutuvate asjadega kurssi viia. Olen ise teinud nii palju, kui võimalik, et ametnikud mõistaksid, mida tähendab omada – nagu passis nimetatud – reisiparvlaeva, mille kohta käivaid karme nõudeid tuleb täita.”

Heinlaidi sõnul aitab üksteisemõistmist parandada suhtlemine. “Mis puutub meeskonnaliikmete asendusse või vahetusse, läheb olukord vist üsna varsti paremaks,” lausus Kaupo Heinlaid. “Seni olen ju mina ainus kipper ja nii kõik need kuus aastat.”

KOMMENTAAR

Vallaametnik Tuisk Veeteede ameti hinnangust: Arbo puuduste kõrvaldamine on käsil

Abrol leitud puudused on suhteliselt väikesed – enamikus loomulik kulumine – ning neid hetkel kõrvaldatakse,” kinnitas Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk.

“Laev tuli alles suurest dokist ning igakevadine väiksem iluravi oli veel tegemata. Korralik ülevaatus veeteede ameti poolt alles tuleb.

Põhiline puudus on puudulik masina logiraamat, mida on seni mehaanikute poolt kehvasti täidetud, kuid tegelikud tööd on õigel ajal tehtud. Seda ei ole ka kunagi kontrollitud ja veeteede ameti poolt otseselt nõutud. Praegu tehakse kogu masina kõigi “mahlade” vahetus ja edaspidi hakatakse ka logiraamatut korrektselt täitma.

Uue kindlustuse tegemine venis, sest tavaliselt tehakse see pärast laeva ülevaatust, kus saab laeva seisukorrast parema pildi ja kindlustuse pakkujatel on paremad andmed, millele tuginedes pakkumus teha. Vana kindlustus veel kehtis ja nüüdseks on nad ka uue saanud. Kindlustuseta pole laev olnud.

Praegune mehaanik on sellel laeval neljas ja tahaks loota, et jääb pidama. Esimene lahkus, kuna elab Abrukal ja talle ei sobinud, et laeva kodusadamat muudeti – Abro hakkas ööbima Roomasaares. Teine mees, kes töötas Abrol 3,5 aastat, otsustas minna Saarte Liinidesse, kust sai parema pakkumise. Sügisel võtsime kiiruga asenduseks asenduslaeval sõitnud mehe, ent talle ei sobi suvine tihe graafik. Paraku ei suuda me palkade poolest tööturul konkureerida meremeeste üldise palgatasemega. Küll aga saame boonusena pakkuda kodulähedat tööd ja nn madalperioodil rohkem vaba aega.”