AJA LUGU: Salmel tünni pandud silgud rändasid sõduritele söögiks

SALME konservitsehhi töötajad Asta Pagil ja Laine Pruul. Foto: Erakogu

Juba enne Teist ilmasõda tegeleti Salmel väikestviisi kohalike kalurite püütud kalade töötlemisega. Sõjaajal rändasid Salmel tünni pandud soolasilgud erinevatele rinnetele sõdurite söögiks. Pärast sõda vajas Salmele ehitatud kalakombinaadi tooteid kogu suur Nõukogude Liit.

Vanemate inimeste mälestuste järgi suitsutati Salme rannas Sandri talukohas kala juba 1939. aastal. Sõjaeelsest ajalehest Postimees saab lugeda, et Salmel tegutses 1940. aastal Eesti kalanduskoja kalajahuvabrik. Veel selgub ajalooallikatest, et 1941. aastal oli Kuressaare kalakombinaadil plaan ehitatada ümber Salme kalasoolamispunkt ja rajada Salmele sadam, kuid need plaanid peatas alanud sõda.

Kuid juba 28. mail 1942 kirjutas kohalik ajaleht, et Salme kalatööstus, mis bolševike ja sõja läbi osaliselt kannatada sai, alustas tegevust ja nüüd käib töö juba täie hooga: “Peamiselt valmistatakse kalatööstuses praegu suitsu- ja soolakala. Lähemal ajal, peale sisseseade lõplikku korrastamist algab kalatööstuses jälle kondijahu valmistamine.” Sama lehenumber annab teada, et peamine kala oli räim: “Viimaseil päevil muutus Ees-Sõrve randades mõrdadega teostatav räimepüük saagilt rikkalikuks. Püüki jätkati ka pühade ajal. Püütud kalad realiseeriti peamiselt Salme kalatööstuse juures asuvas kalastuspunktis, kuhu toodi üksi teisel pühal 3000 kilo räimi.”