Kohus mõistis Rannaaugu sadama rajajad õigeks

EI OLE KRIMINAALNE SADAM! Rannaaugu sadam Mustjala kandis andis politseiuurijatele aastateks tööd ja leiba. Seda rajanud inimesed võivad aga eilsest kergemalt hingata, sest kohus otsustas: nad ei ole kurjategijad.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Prokuratuuri süüdistustest Mustjala Rannaaugu sadama rajajate aadressil ei jäänud kohtus midagi järele.

Süüdistuses väitis ringkonnaprokuratuur politseiuurijate töö tulemusel, et Rannaaugu sadamat rajanud MTÜ Vahuranna ja ehitusettevõte Monoliit mängisid PRIA käest rahastuse saamiseks kokku.Prokuratuuri väitel oli diili eesmärk näidata ehitaja rahaga arendaja omaosaluse olemasolu.

Jaak Reinmets.

FOTO: Saarte Hääl

Kohtuotsust olid eile Kuressaare kohtumajja kuulama tulnud sadamaehitaja Monoliit esindaja, süüdistuses “kaasaaitajaks” tituleeritud Jaak Reinmets ja MTÜ Vahuranna juhatuse liikmed Evald Sosnin ja Tatjana Alt. Kohtunik Kristel Pedassaarel oli neile häid uudiseid: “Mõista õigeks!”

Polnud soodustus

Kohtunik rääkis, et kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et MTÜ-le Vahuranna sadama rekonstrueerimiseks väljamakstud toetus vastaks karistusseadustiku soodustuse definitsioonile.

“Samuti ei vasta MTÜ Vahuranna majandustegevuses osaleva isiku definitsioonile,” viitas Kristel Pedassaar. “Siin on rõhuasetus, et tegemist on mittetulundusühinguga.” 

Kohtuniku sõnul pole samuti tõendamist leidnud Aldi ja Sosnini pettusliku teo toimepanemine soodustuse saamiseks ehk PRIA-le valeandmete esitamine sadamaehituse esimese etapi maksumuse ja omaosaluse tasumise kohta.

Kohtunik lisas, et kuna põhikuritegu pole toime pandud, ei saa olla kaasaaitamist, mida prokuratuur pani süüks Jaak Reinmetsale.

Tsiviilhagi, mille oli esitanud kohtuasjas kannatanu rollis olnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, jättis kohus läbi vaatamata. 

PRIA nõudis Reinmetsalt, Monoliidilt, Aldilt ja Sosninilt ning MTÜ Vahurannalt kokku üle 170 000 euro. Lisaks jättis kohus riigi kanda kõik süüdistatute kantud rahalised kulud, mis ulatuvad kokku ligi 35 000 euroni. 

Kaks aastat kestnud kohtuvaidluse kaotanud Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröril Kaido Tuulemäel on võimalik otsus edasi kaevata Tallinna ringkonnakohtusse. Olgugi et kriminaalsüüdistuses jäid sadama rajajad Alt ja Sosnin õigeks, käitusid nad seaduse silmis siiski valesti. Nimelt on Tartu ringkonnakohus juba 2015. aastal leidnud, et PRIA-l oli õigus sadama rajamiseks antud toetus osaliselt tagasi nõuda. PRIA nimelt leidis, et MTÜ küsis toetust tööde eest, mida pole tehtud või on tehtud väiksemas mahus või odavamate materjalidega.

“Monoliit on Saaremaa sadamatega seonduvalt puhas,” ütles eile pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ettevõtte projektijuht Jaak Reinmets. Küll aga on tal tõsiseid etteheiteid politseiuurimisele ja süüdistusele aluseks olnud ehituseksperdi Teet Sepaste tööle. 

Reinmetsa väitel ei kutsunud uurija eeluurimise ajal kordagi välja ei teda, järelevalvet, Mustjala vallavanemat ega projektitaotluse kirjutajat. 

Väljamõeldud süüdistus

“Suures osas koosnes süüdistus väljamõeldistest ja oli vastuolus sadade lehekülgede dokumentidega, mida eirati,” ütles Reinmets, kes on juba kohtuasja alguses saatnud sellekohase märgukirja politseiametile.

Nüüd kavatseb ta oma paari aasta tagust pöördumist korrata, sest leiab, et eile kohtusaalis fiaskoga lõppenud politseiuurimine ruineeris paljudeks aastataks mitme inimese elu. 

Reinmetsa väitel tugines Rannaaugu sadama süüdistus suuresti Teet Sepaste koostatud tahtlike arvutusvigadega valeekspertiisidele. 

Ekspert jäi korraks kutsetunnistuseta

Aasta tagasi juuni jäi Atla ja Rannaaugu sadama ehitusekspertiise teinud Teet Sepaste ilma kutsetunnistusest, vaidlus selle üle kestab siiamaani.

Taotluse tunnistuse äravõtmiseks tegi ehitusinseneride liidule (EEL) Jaak Reinmets. EEL-i juhatus kutsu Sepaste välja, nõudis selgitusi ja võttis 4. juunil temalt kutsetunnistuse. Põhjendades: “Kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.” 

“EEL ei ole seni ühtegi ehitusinseneri kutsetunnistust kehtetuks tunnistanud,” ütles aasta eest EEL-i tegevdirektor Tiia Ruben. 

Eesti kohtuekspertiisi instituudi (EKEI) direktor Üllar Lanno ütles, et mõni päev hiljem saadeti Sepastele teade, et teda on välja arvatud ka riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast. Kuid juba 18. juulil teatas EEL, et otsus on peatunud, kuna Sepaste kaebas tunnistuse võtmise kohtusse. Samuti taastati Sepaste staatus riiklikult tunnustatud ehituseksperdina.

“Mis puutub menetlustesse, siis nende sisu ei ole avalik enne otsuste jõustumist ning neid ei ole võimalik kommenteerida,” ütles Teet Sepaste eile kommentaariks. 

Reinmets pöördus eelmise aasta lõpul riiklikult tunnustatud ekspertide küsimuses justiitsminister Urmas Reinsalu poole: “Sepastega seonduvalt on võimalik, et koolitust ja haridust mitteomav inimene saab töötada EKEI ja TJA teadmisel auväärses ametis, kus tema võhiklikud ja valearvutusi sisaldavad ekspertiisid on eelnevalt mõjutanud ja rikkunud sadade inimeste elusid.” 

Ta lisas, et tuntud juristide väitel ei olevat õiguskaitseorganid huvitatud valeekspertiiside tõendamisest, kuna siis tuleks muuta eelnevaid kohtuotsuseid ja kohtulahendeid.

Tagasi üles