LUUBI ALL: Kuhu kolivad saarlased, kes kolib Saaremaale?

OTSUSEGA RAHUL: Kolmekuuse Artur Johannese vanemad Liisa ja Aaro Nursi leiavad, et Saaremaa ja Kuressaare on suurepärane elukeskkond. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Mullu kolis Saare maakonda välismaalt rohkem inimesi, kui siit piiri taha lahkus, maakonnast mujale Eestisse läinute hulk aga ületas sealt tulnute arvu.

Statistikaameti andmeil kolis mullu välismaalt Saare maakonda elama rohkem inimesi, kui siit riigipiiri taha lahkus.

Mullu asus välisriikidest Saare maakonda elama veidi alla veerand tuhande inimese.

243 sisserännanust 82 saabus Euroopa Liidu riikidest, 13 küll Euroopast, ent mitte EL-ist.

Kõige enam inimesi kolis saartele Soomest – 59. Saksamaalt tuli kuus, Suurbritanniast ja Rootsist kummastki neli. Ukrainast saabus Saare maakonda viis ja Venemaalt neli inimest. Väljaspool Euroopat asuvatest riikidest saabujaid oli kaheksa. 140 saabunu puhul on teadmata, millisest riigist ta Saare maakonda tuli.

Soome elama kiputakse vähem

Välisriiki elama läks maakonnast aga 190 inimest ehk poolsada vähem, kui saabus. 70 vahetas oma senise elukoha Euroopa Liidu mõne muu liikmesriigi vastu. Soome valis oma uueks elukohaks 57 inimest, Suurbritanniasse läks kolm. Küll Euroopasse, ent mitte EL-i riiki kolis üks inimene.

Väljapoole Euroopat läks elama neli senist Saare maakonna elanikku, 115 kodumaalt lahkunu uus elukohariik on teadmata.

Viis aastat varem, 2013. aastal, oli nii sisseränd välismaalt kui ka väljaränd välismaale väiksem – toona kolis riigipiiri tagant Saare maakonda elama 71 inimest, siit välismaale asus aga ümber 119 elanikku. 

Kui mullu valis oma uueks elukohaks Soome üle poolesaja inimese, siis viis aastat varem koguni kaks korda rohkem, 110 ehk lõviosa väljarännanuist. Samas oli Soome elanikest Saaremaa kasuks otsustanuid 43.

Mujalt Eestist kolis Saare maakonda 499 inimest. Kõige rohkem tulijaid oli Harju maakonnast – 319, neist 220 Tallinnast. Pärnumaalt saabus 49 inimest ja Tartumaalt 37. Hiiumaa asukatest otsustas Saaremaa kasuks kuus inimest, Jõgevamaalt aga üksnes kaks.

Ka Lõuna-Eestist üle mere just ei kiputa – Võrumaalt saabus neli ja Valgamaalt kolm inimest.

Saare maakonnast Eesti teistesse maakondadesse kolis mullu 559 inimest. 366 elanikku asus ümber Harju maakonda, neist 246 valis oma uueks koduks Tallinna. Tartumaale läks 64 inimest, Pärnumaale 41, Viljandimaale 23. Kõige vähem inimesi lahkus Saare maakonnast Ida-Virumaale ja Järvamaale – kumbagi kaks.

Võrdluseks: viis aastat varem ehk 2013. aastal tuli Saare maakonda 432 inimest, neist 286 inimest Harju maakonnast ja 229 Tallinnast. Toona läks aga Saare maakonnast teistesse Eesti piirkondadesse elama 470 inimest. Populaarseim koht ümberasumiseks oli Harjumaa, kus seadis end sisse 217 inimest, nendest omakorda 171 oli uueks elukohaks valinud Tallinna.

Mujalt Eestist Saare maakonda kolinute seas valitses mullu meeste ülekaal – neid asus siiapoole Suurt väina elama 298, samas kui naisi tuli mandrilt 251. Tallinnast saabus saarele 112 meest ja 108 naist, näiteks Tartust aga 21 meest ja 16 naist.

Avo Levisto: Ahvatlevana tunduvad töökohad on kahjuks mujal, eriti mis puudutab neid töökohti, mis eeldavad kõrgharidust.

Saare maakonnast mujale läinute hulgas oli aga samuti rohkem mehi – 283 meest ja 276 naist. Samas oli pealinna läinute hulgas naisi meestest rohkem – vastavalt 136 ja 110. Sama võib öelda ka Saare maakonnast Tartumaale kolinute kohta – sinna asus 36 naist ja 28 meest.

Saaremaa vallavalitsuse rahvastikutoimingute peaspetsialisti Avo Levisto sõnul ei pruugi statistikaameti väljatoodud arvud maakonnast lahkunud inimeste osas täpselt tegelikkust kajastada.

Kes eelistab melu, kes vaikust

“Inimesed, kes Saaremaale elama tulevad, peavad sellest igal juhul teada andma,” selgitas Levisto. “Siit ära minna saab aga väga hästi, ilma et seda ametlikult kuskil näitaksid.”

Levisto hinnangul on paraku loomulik, et mandrile kolijaid on saartele tulijatest rohkem. “Noored inimesed, kes siin keskkooli lõpetavad, lähevad mandrile edasi õppima või tööle ja paljukest neid sealt tagasi tuleb?” rääkis Levisto. “Ahvatlevana tunduvad töökohad on kahjuks mujal, eriti mis puudutab neid töökohti, mis eeldavad kõrgharidust. Kui meil on selline töökoht pakkuda, on konkursil palju kandidaate.”

Õnneks leidub Levisto sõnul siiski neidki, kes otsustavad elada just siinpool Suurt väina. “On inimesi, kes eelistavad melu ja linnakära, ent ka neid, kes otsivad rahu ja vaikust,” ütles Levisto. “Pigem aga hakatakse rahulikumasse kohta kolimisele mõtlema juba vanemana.” 

Nende hulka, kes mandrilt Saaremaale elama asunud, kuulub ka abielupaar Teele Talk-Kõdar ja Johannes Kõdar. Teele töötab Saaremaa vallavalitsuses sotsiaaltöö peaspetsialistina, kes tegeleb sotsiaal- ja võlanõustamisega. Abikaasa Johannes on aga keskkonnaametis maahoolduse spetsialist.

Isa poolt Saaremaa juurtega Teele on kasvanud ja koolis käinud mandril. 

“Me kumbki ei ole Saaremaal üles kasvanud,” ütleb Teele. Tema on lõpetanud Tallinna inglise kolledži ja Tartu ülikoolis õigusteaduskonna magistriastme õppe. Tema abikaasa Johannese lapsepõlv möödus aga Tartus, kuid keskkooli lõpetas ta pealinnas –Tallinna Mustamäe gümnaasiumi. Tartu ülikoolis lõpetas ta ökoloogia ja elustiku kaitse eriala, kõrvalerialana õppis bioloogiat. 

Saaremaale kolisid Teele ja Johannes 2017. aasta suvel. “Kuna soovisime elada emma-kumma perele lähemal, kaalusime, kas kolida Tallinna või hoopiski Saaremaale,” rääkis Teele. Kuna mõlemad eelistasid pigem rahulikku ja vaikset elukeskkonda, otsustasid nad Saaremaa kasuks. 

“Mõni tuttav arvas küll, et oleme veidi hullud, et Saaremaale, ja veel Sõrve, kolime,” tunnistas Teele. “Õnneks aga ei ole me veel oma otsust kahetsenud. Mina tunnen küll, et maal elada on mõnus.”

Kuna Teele töö eeldab väga palju inimestega suhtlemist ja tihtipeale on juhtumid just emotsionaalselt pingelised, on kodus – vaikuses ja looduses – võimalik päriselt puhata. 

“Ma arvan, et Saaremaale kolimisega ei ole me millestki ilma jäänud,” märkis Teele. “Ka siin on võimalik soovi korral meelelahutusüritusi külastada – käia kontsertidel, kinos, teatris, festivalidel.”

Mandrilt Saaremaale on elama asunud ka Lääne-Virumaalt pärit Aaro Nursi, kes kevadel valiti loodava Saaremaa laste ja perede tugikeskuse juhatajaks ning praegu uut süsteemi üles ehitab.

Aaro Nursi lõpetas 2011. aastal Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste kliinikus ja Tartu ülikooli kliinikumi närvikliinikus logopeedina. 

Saaremaale kolis Aaro tänu logopeedist abikaasale, samuti Tartu ülikooli kliinikumi närvikliinikus töötanud Liisa Nursile (neiupõlvenimega Kolk), kes on mitmendat põlve saarlane.

“Mu abikaasa andis juba Tartusse õppima asudes pühaliku tõotuse, et tuleb Saaremaale tagasi,” lausus Aaro.

Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane Liisa lõpetas Saaremaa ühisgümnaasiumi 2010. aastal ja kolis pärast seda Tartusse, kuhu jäi ka pärast ülikooli lõpetamist. Eesti logopeedide ühingult 2017. aastal noorlogopeedi tiitli pälvinud Liisa tunnistas toona, et unistab Saaremaale naasmisest.

Aaro ja Liisa kolimisotsus sai teoks tänavu märtsis. “Hindame väga Saaremaa elukeskkonda ja ka last on siin väga hea kasvatada,” kinnitas Aaro, kelle peres on kasvamas kolmekuune pisipoeg Artur Johannes. Uus ametikoht tugikeskuse juhatajana on Aaro hinnangul põnev ja võimaldab tal oma potentsiaali realiseerida.