Libliku ja valla üürimaja tehakse ilma konkursita

KITSAS TN 16 kinnistule planeeritava korterelamu puhul ei ole tegemist linnaruumi olulisel määral mõjutava ehitisega, leiab vallavalitsus. Foto: Eskiis / Saarte Hääl

Saaremaa valla ja suurärimees Tullio Libliku ühisfirma vilistab heale tavale, et Kuressaare vanalinna uusehitiste rajamisel korraldatakse arhitektuurikonkurss.

Endine Kuressaare linnaarhitekt Toomas Paaver leiab koostatud ekspertarvamuses, et Saaremaa valla ja ettevõtja Tullio Libliku KredExi toel elluviidava ühisettevõtmise Kitsas Kodu hoone projekt ei vasta planeeringule.

Paaveri peamine argument on, et linnapargi lähedale kerkiva hoone puhul ei ole korraldatud arhitektuurikonkurssi ning ehitusprojekti lähtedokumentide tõlgendamisel pole silmas peetud naabrite elukeskkonda ega muinsuskaitsealal projekteerimise tavasid. 

Tulemuseks on, et lubatud 2,5-korruselise maja asemel kerkib hoone, mis kohati paistab olevat neljakordne. 

Lisaks on 23 korteri kohta ette nähtud vaid kuus parkimiskohta, neist kolm haljastuse arvelt. 

Vallavalitsuse hinnangul on kõik korras ning nende väitel lähtutakse 2001. aastast kehtivast detailplaneeringust. Siia lisatakse ka asjaolu, et 2011. aastal soovis arendaja krundile ehitada kortermaja ja selleks korraldati ka arhitektuurikonkurss. Ehituseks küll buumi lõppedes ei läinud. Nüüd on jätkatud koostööd toonase konkursi võitjaga, kuid selleaegse projekti järgi ehitada pole võimalik. Seega, kuigi üldplaneering soovitab konkurssi, oleks see nagu kunagi juba tehtud ning juriidiliselt on kõik korrektne. 

Toomas Paaver ütleb, et nüüdne projekt on toonasest võidutööst täiesti erinev. Selle sajandi alguses linnaarhitektina töötanud Paaver märgib, et Kuressaare vanalinna sarnases mahus hoonete kavandamisel on arhitektuurikonkursi korraldamise reegel olnud pikaajaliselt hea tava. See kehtis pikalt juba enne üldplaneeringu vastuvõtmist ehitusmääruse alusel ning ka praegune üldplaneering loeb vanalinnas üle 100 m2 ehitusaluse pinnaga hooned üldjuhul linnaruumi oluliselt mõjutavaks.

Kitsas 16 projekt vastab üksnes planeeringus esitatud arvulistele maksimumnäitajatele. 

Paaveri sõnul esitatakse planeeringutes palju muid tingimusi, mis on linnaruumi loomisel ja naabrite arvestamisel tähtsamad kui arvud. Ta rõhutab, et eelkõige tuleb hoolida iga naabri elust, tänavamiljööst ja ka vanalinnast tervikuna, mis nõuab sisulist tööd hoone mahuga. Kui seda aga asendab mehaaniline projekteerimine maksimumarvude järgi, toob see pigem sobimatu tulemuse. 

Hoonel neli korrust

Kitsas 16 hoone võib detailplaneeringu järgi olla 2,5-kordne, millest poolkorrus on katusealune. Ametlikult nimetatakse seda “kahekorruseliseks katusekorrusega elamuks”.  Arhitekti sõnul ei ole mõistet “katusekorrus” kuskil defineeritud, kuid avalikkus mõistab selle all ikkagi põhikorrusest tunduvalt väiksema pindala ja olulise kaldega katuse olemasolu. 

Muinsuskaitse eritingimused näevad samuti ette kahte korrust ja viilkatust. Kitsas 16 projektis on katusekorrusest saanud kolmas korrus, millel on väga väikese kaldega katus ja mille korterite maht ei ole “pool” ülejäänud kahe korruse korteritest. Samamoodi on tõlgendatud ka sõna “keldrikorrus”, kuna projektis paistab see kohati kui esimene korrus ning kokkuvõttes tundub hoonel olevat suisa neli korrust. 

Üllatavalt vähe on projektis ette nähtud ka parkimiskohti, neid peaks 23 korteri puhul olema samaväärselt korterite arvuga. Siiski on neid vaid kuus, millest jääb järele kolm, kui taastada projektis kõrghaljastuse riba, mis on Paaveri arvates detailplaneeringus väga oluline element, et natukegi pehmendada hoone mõju naabri hoovile. Paaveri sõnul tähendab see seda, et autosid hakatakse parkima ümberkaudsetele tänavatele. 

“Võib kindlalt öelda, et vaadeldav ehitusprojekt ei vasta sisu poolest kehtivale üldplaneeringule, detailplaneeringule ega muinsuskaitse eritingimustele,” võtab tunnustatud arhitekt oma töö kokku. Tema sõnul looks sellele projektile ehitusloa väljastamine suure pretsedendi Kuressaare vanalinna tulevaste arenduste osas. See omakorda oleks ohuks Kuressaare vanalinna miljööle, sest vald annaks loa kaudu kõigile mõista, et vanad tavad enam ei loe. 

Saaremaa valla meediaspetsialist Risto Kaljuste vahendas valla seisukohta, et Kitsas tn 16 kinnistule planeeritava korterelamu puhul ei ole tegemist linnaruumi olulisel määral mõjutava ehitisega. 

“Planeeritav korterelamu on võrreldes teiste Kuressaare linnas asuvate korterelamute mahtudega väike ning ei ole avalikult kasutatav hoone,” sõnastas Kaljuste valla seisukoha. Kitsas 16 puhul kasutaks vald ära planeerimisseaduses lubatud maksimaalse 256-ruutmeetrise pindala ja 9,5-meetrise kõrguse. 

Ei mõjuta linnaruumi?

Kaljuste vahendatud vallavalitsuse arvamuse kohaselt on seal läheduses niigi nii suuremaid korterelamuid, ärihooneid kui ka üksikelamuid. “Saaremaa vald toetab linna arengut ja elamispindade mitmekesistamist ja ei pea mõistlikuks arendajale täiendavaid piiranguid seada,” märkis ta. 

Kitsa Kodu ehitamise kogumaksumus on 1 905 600, millest poole katab KredExi toetus. Mobiilsele tööjõule mõeldud maja omanik on 51% ulatuses Saaremaa vald ja ülejäänud osas Tullio Liblik.