Käo külas asuva Uus-Õunaaia korteriühistu elanikud kahtlustavad, et elamu ühisveevärgi reostus on põllumajanduslikku päritolu, uuringud seda aga ei kinnita.
Veeproovid korterelamu joogiveest ei kinnita põllumajandusreostust
8. juuni 2019, 00:03
Laimjala teenuskeskuse juhataja Vilmar Rei andis 31. mail saadetud kirjas keskkonnainspektsioonile teada, et nüüdseks laekunud veeproovide analüüsiaktide põhjal ei ole esialgu alust arvata, et tegemist on inimtegevusest põhjustatud reostusega, vaid tegemist on loodusliku nähtusega.
Kuressaare Veevärgi tehtud analüüsid saadeti ka AS-i Maves vee-ekspertidele ja veebruaris puurkaevu pumplasse veetöötlusseadmed paigaldanud OÜ Miridon tehnikutele. “Nii kui saame vastused ekspertidelt ja paika edasise täpse tegevuskava, korraldame ka elanikega otse selgituste jagamiseks koosoleku,” märkis Rei.
Praegu tagab vald elanikele puhta joogivee kahe veekonteineriga nii Uus-Õunaaia korterelamute juures kui ka Ollemäe tee äärde jääval Kaalumaja kinnistul.
Mullu märtsist alates on Käo külas asuva Uus-Õunaaia korteriühistu ühisveevärgi vesi reostunud ja tarvitamiseks kõlbmatu. Kohalikud elanikud kahtlustavad, et reostuse põhjustab piirkonnas tegutsev Ollemäe lihaveiste suurfarm.
Korteriühistu esindajad on väitnud, et praegusega sarnased joogivee probleemid ilmnesid esmakordselt 2010. aastal või 2011. aasta oktoobrist – ajal, mil sinna rajati Tuule Grupi suurfarm.
Väitnud on nad sedagi, et kuni 2012. aasta sügiseni ei ole veega probleeme olnud ja esmakordselt tuli kraanist pruuni sõnnikuhaisulist vett hoopiski 2012. aasta novembris.
Koigi raba ääres asuvast puurkaevust väljapumbatav põhjavesi sisaldab nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid.
Kuidas see kõik Tuule Grupi suurfarmiga seotud on, jääb selgusetuks, sest kolhoosiaegse lauda rekonstrueerimisel valminud suurfarm ei hakanud tööle mitte 2010., 2011. või 2012. aastal, vaid 2014. aasta augustis.
Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik ütles, et Ollemäe laut ehitati juba 1979-ndatel aastatel ja tegevus oli siis palju intensiivsem kui praegu.
“Nähtavasti oleks pidanud omal ajal veevärgi korda tegema, uue kaevu majale lähemale ja ka reoveekogumise uuendama,” pakkus Kaasik.
Koigi raba ääres asuvast puurkaevust väljapumbatav põhjavesi sisaldab arvatavasti piirkonna geoloogilist eripära arvestades nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid.
Need ühendid hakkavad vee seismisel ja temperatuuri tõusmisel biokeemiliste ja keemiliste protsesside käigus üsna kergesti lagunema koostisosadeks, milleks on CO2 ja NO2, mis tekitavad haisuprobleeme ja muudavad vee pruunikaks. Lisaks veel vees sisalduv raud, rääkis Kaido Kaasik.
Majade veetarbimine ööpäevas on keskmiselt kaks-kolm kanti, mis tähendab, et pikas trassis (ca 500 meetrit) vesi seisab ja trassis toimub juba bakteriaalne vohamine. Kiire ja konkreetne lahendus on uuendada veetorustik, ehitada kaev majadele lähemale ja teha uus toimiv reoveepuhasti, pakkus Kaasik.