/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/11/12252946t1h9a9d.jpg)
Kui enne seakatku puhkemist tekitasid Saaremaa maisikasvatajatele kahju metsanotsud, siis nüüd on vägeva saagikusega kultuur leidnud endale ohustaja sookurgede näol.
Kured panevad maisile põntsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöide AG OÜ agronoom Õnne Sööt ütles, et Tuule Grupi maisipõldudel suurenevad kurgede tekitatud kahjustused päev-päevalt.
Kesk-Saaremaal Irase külas on kured teinud kahju 5–6 hektaril, Ida-Saaremaal aga juba mitmeid kordi rohkem. Vähem või rohkem on kahjustada saanud kõik Pöide kandis asuvad kuus maisipõldu. Suurim kahju fikseeriti kahel põllul, kus on kokku 40 ha maisikülvi ning mis asuvad maantee ääres ja soos.
Neist esimesel on kured tekitanud kahju umbes kolmandiku ulatuses ja teisel koguni poole põllu ulatuses. “Linnud võtavad aina lisa ja kahjustused suurenevad üleöö,” rääkis Õnne Sööt.
Linnupeletid, mis tuules laperdades linde viljapõldudelt eemale hoidsid, maisi puhul ei toimi. Kõige tõhusam oleks sookurgede peletamiseks heidutusjahti pidada, aga paraku on see Saaremaal keelatud.
Kuivõrd eelmisel aastal põuas kahjustada saanud Tuule Grupi uuendatud rohumaadelt pole ka sel aastal erilist saaki loota, siis on ettevõtte lootus korvata tekkinud auk söödavarumises kõrgesaagilise maisiga suure löögi all.
“See on tegelikult täiesti õudne,” võttis Sööt olukorra kokku. Arvestades, et maisile antakse alla kõva sõnnikukogus ja väetist sinna juurde pluss kogu taimekaitse ja harimine, siis läheb see väga kalliks, selgitas agronoom.
Õnne Sööt lisas, et möödunud aastal tegid kured kahju teraviljapõldudel, kus nad juba pea moodustunud pika kõrrega talivilja noka vahele võtsid ja minema lendasid.
/nginx/o/2019/06/11/12252947t1h2d2d.jpg)
Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi ütles, et praeguse seisuga on ta saanud infot maisikahjude kohta ainult Tuule Grupi ettevõtetelt. See on Saaremaal esimene kord, kus teatatakse linnukahjustustest maisipõldudel.
“Maisikahjustused on väga üksikud terves Eestis,” märkis Talvi. “Need on väga harvad juhud, kui mais ja kured kokku saavad, pigem võtavad nad oa- ja herneseemne kevadel üles.”
2010. aastal kirjutas Postimees, kuidas Tartu Agro põldudel tegid sookured maisiseemnest puhtaks lausa 35 hektarit. Metoodika oli sookurel muljetavaldav – ta virutas noka umbes viie sentimeetri sügavusele mulla sisse ja nokkis sealt magusa maisiseemne välja.
Tõnu Talvi rääkis, et kahjusid tekitavad ilmselt terve suve hulkuvate salkadena ringilendavad sookureparved. Need on vanalinnud, kes enam ei pesitse, või noorlinnud, kes veel ei pesitse.
Sel aastal külvasid Saaremaa põllumehed maisi kokku ligi 400 hektarile. Maisikasvatus läks Saaremaal lahti 2017. aastal Kõljala POÜ eestvedamisel pärast seda, kui metssigade arvukus oli seakatku tõttu korraliku languse teinud. Et maisitõlvikud sigadele väga maitsesid, muutus maisi kasvatamine saarel sisuliselt mõttetuks.
Nüüd nentis Kõljala POÜ juht Tõnu Post, et tema maisipõldududele pole sookured kahju teinud, küll aga teevad maisipõllul kurja hakid. Kuigi nad seemet kätte ei saa, sikutavad ja tirivad nad taime nii kaua, kuni see puruks läheb.
Rääkides aga sookurest, kes pool sajandit tagasi oli Posti sõnul Saaremaal täielik haruldus, siis nüüd on neid põldudel väga paljuks läinud, tõdes ta. Nad söövad näiteks hernest, maisi ja uba. Süstemaatiliselt kammib sookurg põlde läbi eesmärgiga leida sealt kiivitaja- ja lõokesepoegi. “Nii kui üles leiab, nii nahka paneb,” rääkis Tõnu Post.